Hooaja luuletused
Ala-kategooriad
Kokku 63 suve,kevade,sügise või talve luuletused
Arborist
Tulime klienti teenindama
tal vaja puud harvendada
mida nägin, ajas vihastama
kask on saadud kahjustada;
kui elusal kasel toht võetud
siis see puul ei taastu
on selle ilu ja tervis rikutud
paistab, et autoga sõidetud vastu;
ning naabriks on insener Garin
kes tunnistas oma süüd
lähen ta juurde ja uurin
kohtumõistmine algab nüüd;
"jah, ma seda tegin
aga mis siis?
kui oma masinaga pargin
jäämas kaskesid alati ees kõik viis";
lubas, et parandab vea
tahab et aitan tuua ta masina
aga misasi on hüperboloid, ei tea
nii kuulas ära ta viha mina;
&quo .....
Jaanipäeva õlu
Mäletan insidenti jaaniõhtul
kus üritusel rahvamassi palju
suvi on hingamisaeg pärnul
tehti konserdeid ja nalju;
täna öösel oleme kõik noored
tina pannes oled olekus kaaluta
kohal on väikesed ja suured
ja õlut valatakse tasuta;
liiga suur on järjekord peldikusse
mu sugulane läheb lõhki
kopp - kopp uksele, ei lasta sisse
piineldes saab põievähki;
hiljem oli janu tagasi
mujale häda kergendas
jätkas joomist edasi
aga siis ta oksendas;
uus lonks jättis keeleta
lamas maas ja kägises
ja ta mitte ei mäleta
et sinna pudelisse ise kuses;
uriin on jaan .....
Kas keegi tellis takso?
Suvel elu on kiire
sohvrid ei tunne piire
nad teevad silmad ette liikluses
ületavad teisi võistluses;
õues soe ja elu keeb
üritusi korraldaja teeb
ja tänavaid valitsetakse ralliga
pole vahet, kas jalgratta või autoga;
kihutab takso parklast
ähvardab mööda minevat last
kui takso tööl, tehke teed!
ületab igat alleed;
turist teenust peab saama
uusi reegleid hakatud looma
kui saab palju pappi
pakub takso end appi;
tere, Pärnu suvi!
su viljakus kasvatab soomlase huvi
taksos on sõbrad, sina ja mina
masinas kõik panevad tina;
kas keegi tellis takso?
eirat .....
Tutipidu
Põhikool ja gümnaasium
pärast neid on vabadust käega katsuda
kooli lõpp on noortele suur tsenaarium
võib saada pärast seda kosuda;
veepüssid kätte ja suvalised riided selga
nii tulla kooli on käkitegu
märjaks saada ära pelga
sest vihma niigi sajab praegu;
päeva lõpus saab maha rahuneda
rannamajas kestab pidu tunde jutti
aga, kui tüdrukutega seal ühineda
siis on see pidu, kust saavad poisid tutti
Mu naaber taob elevandil pihku
Aias on maad ära songitud
ja vedeleb miinihunnikuid
kõnniteelegi miski sittunud
pereliikmeid on metsikuid;
vanaema õnnelik
et meil kodustatud elevant
aga ise olen kriitik
kui meie aias on emigrant;
mu naabril käed värisevad
ja topsi jookseb valget
eksperdid tööd jälgivad
elevandi kisa vajab tõlget;
nagu post, on püsti looma vorst
seda nähes ma ei kohku
sest mu naaber on loomaarst
ta töö on taguda elevandil pihku
Ämblikuvõrk
Ämblik siidiniite veab,
kavalalt võrku üles seab,
siidiniidist hõbedaselt sädelev võrk on ilus,
väga peenelt punutud,
puude vilus.
Ämblik kaheksa jalaga,
kust küll niite võlub ta?
ämblikul on oma plaan,
ta ei ela võrgu peal,
peibutuseks võrk on kootud,
kärbsed,putukad on ta ootus.
Vahest mett täis mesilane,
langeb tema püünisesse,
mesimumm meepaunaga,
mesitarusse tahtis lennata,
ämblikul nüüd rutt on taga,
vaja uut meisterdada.
Kuu
Kuu,
Su poole avan oma suu.
Mu vaevas hing,
ta piinad
kord kuus su juurde viivad.
Mind enda külge liidad,
miks kutsud mind
kui oled suur?
Kardinate taha end ei peida
Su eest ma kuhugi ei põgene
ma väsinuna oma sängi heidan
mu silm liig suurest pingest võbeleb
Ma tean et und ei õnnestu mul leida
mul täpselt keset selga sügeleb
peanupp kui lampe uusi plaane läidab
mu peas vist sada mõtet kügeleb
Kui oled noor ma vabaks saan
võin metsikuna hulluda
Su vanadus mind uinutab
Mu meeled maha rahustab
Mu isand käskija mu suund
On sinu poole oled suur .....
Aastaajad
Kui talvel palju lund kord sajab,
siis kaetud on iga maja.
Siis möllab lumi ja viliseb tuul
ja lumemütsid igal puul.
Kui maakera päikest näeb,
siis on kevad käes.
Nüüd lehtib iga puu,
ees on märtsikuu.
Kui aastas kuid on möödas viis,
rohi hakkab kasvama siis.
Suvi on elu algus uus,
siis tuleb kord päikesevalgus.
Kui ükskord puudelt lehti langeb,
siis näha kuskil veel pole hange.
Kui iga loom kord urgu trügis,
siis oli kätte jõudnud sügis.
Kihnu
Suviti see paik
inimestest kihab.
Talviti ta vaikselt
südameisse vürtsi lisab.
Midagi on ses
saares nii head,
et taas teda
külastama peab.
On see meri
või saareveri
või on see soojus,
mis ümbritseb seal meid?
Kindel on aga see,
et midagi paremat
seal Balti meres pole teist.
Ja jälle
Ja jälle külvan ma neid porgandeid -
ja jälle peenras hernest tokitan!
Ja varsti jälle pakilehve seon
ja ennast sünnipäevaks lokitan...
Nood, kellel päike aina krooni kohal,
ei saagi saama sellest aru vist,
kui elu juba ammu mööda läinud
ja nende poole hõljub valge rist...
/Mari*Uri/