Igatsuse luuletused
Kokku 410 kurba luuletust igatsemisest - igatsuse luuletused
Suur on minu igatsus
Kuidas ma küll mõtlen Sulle,
pisaraid pidama ei saa.
Nii hägune on silmavaade,
et arugi ei saa,
kus taevas, kus maa!?
Täna rohkem valdab mind see tunne,
olen kui pea kaotanud ma.
Enne ei suigu ma rahulikku unne,
kui pole mõelnud Sinu peale ma.
Pisarad nutan kõik ülespoole taeva,
nad vihmana maha langevad.
Osa pisaraid jääb patja,
osa põsele kuivama.
Elu aitab leppida,
kurbust maha suruda.
Aga igatsus hinge jääb püsima,
südamesse elama.
Hinge igatsus sügisest kevadeni
Sa kui rändlind,
minuga hüvasti jätsid sel sügisel.
Sa ju iial ei unusta mind,
mina Sind.
Sa kui rändlind,
tuled tagasi kaunil kevadel,
kui puud on pungades
ja õitsele puhkevad kõik armastavad südamed.
Sa ju igatsed mind,
mina Sind....
Igatsus
Vaata seda vihmapiiska,
aknaklaasilt alla niriseb,
Kevadel jälle porikärbes,
aknaklaasil piriseb.
Kiikan aknast välja,
taevas pilvine,
puudelt lehti kallab,
ilm on udune.
Mõtlen Sinu peale,
mil viimati nägime-?
Aknaklaasil ikka
seesama piisake.
Porikärbes jälle-,
tuleb kevadel.
Ootan Sind mu kallim,
kurb mul sügisel.
Kurb igatsus
Kuigi suvi pole läbi,
kisub sügisesse meel.
Varaküpsend õunu näksin,
mõnes ussiauk on sees.
Päike pilve taha trügib,
tuul on tõusuteel.
Linnukene ära kolib,
pesast, mis soe on veel.
Armastan küll suve väga,
tema ilu ja ta lahket meelt,
aga sügis tulema on visa-
Ju minu hing siis teda,
rohkem igatseb.
Igatsus rukkililledega rukkipõllu järele
Üks vanaproua igatses
tõelises tuules sinetava rukkipõllu järele.
Ta rääkis mulle sellest kogu aeg,
ühtegi päeva ei jätnud vahele.
Ta rääkis sellest mõttest oma pojale,
et see oleks suurimaks sünnipäevakingiks temale.
Jaanipäeva üritusel jälle, alustas vanaproa juttu,
kuidas ikka tahaks näha, tuules õõtsuvat sinetavat rukkipõldu.
Pärast seda ei saanud ma enam vaiki olla,
suur pisar voolama hakkas põsilt alla.
Üheksakümne üheksa aastane vanaprouake,
nii härdaks muutis minu südame.
Saabuski pilvitu ja päikeseküllane päev,
rukkipõld haljendas ja .....
Igatsus pugenud hinge
Täna nägin ma inglit
nägin ta lehvivat tiiba
nägin hinge ta sees
Kuulsin hõbedast hõiget,
mis sulas minusse
ja mu hinge puudutas
Nii ilus oli olla
hing sädeles mu sees
Nüüd jõulud võivad tulla
mul rõõm on südames!
Mu pilk veel kaua,kaua,
püsib pilvedes
Aegade igatsus
Igatsen aganaleiba
millel koorene või
Igatsen kopliaeda
kus karjane olla ma sain
Igatsen õunapuuaeda
mis suviti õitsele lõi
Igatsen pikki põllusiile
kus külvatud,küntud sai
Igatsen suitsuhõngust sauna
kus poolküürakil istuda sain
Igatsen taga aega
kus olla sain peremees vaid