Igatsuse luuletused
Kokku 410 kurba luuletust igatsemisest - igatsuse luuletused
"rebounder"
ma mõistan, et see rebound on läinud liiga pikale,
kestnud liiga kaua
aga ma olen juba kord sidunud ennast
sa tead, et oled truuduse vande andja
lõpuni aus, lõpuni koos.
Sa jätsid mind tookord.
Ma olin aasta otsa ahastuses, agoonias.
Väljapääs sellest oli mu ainuke lahendus.
Ja alguses see tunduski hea, aga
ma ei teadnud, et saan ka varjupooled kaasa,
kaaslase tugevad varjupooled, mida kandsin ka omal nahal.
Ei, mitte tatoveeriguid. Pigem arme.
Kas sellest sai mu allakäik või enese uus otsing?
Kriis tähendab kreeka keeles algsest eemaldumist.
Pidin Sinust lahti .....
haige?
peab jääma haigeks?
et hing saaks taas terveks
et noodid mis tervendavad hinge
jõuaksid lähemale
et süda saaks hellust täis
küll füüsiline keha järgi jõuab
ja nii ma lonkan oma kontsast nikastatud jalga
bussi ja lennuki vahet
olles kodus ja võõrsil
olles sinuga ja sinuta
Tahad tantsida minuga?
Kui öökülm on hell
nagu sinu sõnad
kuu kõrgel, hilja on kell
aga end sa mulle annad;
siis seisan valges
ootan sind akna all
jalgupidi lumes
meid kahte ootab ball;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie kahe ühtikuuluvusel;
see on enamat, kui uni
kuu annab su huultele läike
talveroosid õitsevad kuni
taevas tõuseb päike;
su suudlus, põletavalt soe
praegu on talve süda
öine jahedus ei loe
iga päev tahan sind kutsuda;
tahad tantsida minuga?
väljas, saalis, kasvõi katusel
kaunis on see hetk sinuga
meie .....
Igatsuse mõtted
Ämblikul on niidikera
väikse punnis kõhu all
Niidikerast punub võrgu
kiirelt ja nii osavalt
Mäletan,kui mu vanaisa
kalavõrku punus nii
See kaua aega võttis temalt
päeva, vahel teisegi
Ämblikuniidist võrk on habras
kiigub puulehe peal
Putukas,kui lendab sinna,
jalgupidi kinni seal
Nöörist punutud võrk on tugev
vanaisa ramm on sees
Kalake, kui võrku tuleb,
sipleb võrgus elu eest
Toidulauaks ämblikul
ta enda kootud võrk
Vanaisa toidulauda
katab kala hõrk
Pastlad
Leidsin kapinurgast pastlad
vanad,ära kulunud
Vanarahvas rääkis ikka
vastlapäeva tulekust,
kelgumäest ja liust pikast,
lina kasvamise jõust
Pastlad meenutavad viiske
vanast ajast käidud teil,
heinamaadel tehtud käike,
samme raskeid põllumail
Las kapinurgas konutavad
vanad,väsind pastlad nüüd
seniks kuni kätte jõuab
Hõissa!
Meil on vastlad, hüüd!
Tühjus
Tühjus vaikselt õhus ringleb,
kohtamata ainsat hinge.
Aeg, mil keegi ringi sammus,
on siin ununenud ammu.
Tuul siit kõik on ära uhtund,
mälestusedki on tuhmund.
Sulen silmad, seisan hetke,
püüdes ette võtta retke.
Sinna sügavikulisse aega,
Proovin kasvõi viivuks kaeda.
Seal, kus üle mitme maja,
kostus juhusliku naeru kaja.
Seal, kus justkui võluväel,
õnn end ilmutas su käel.
Tundes tuule kalki raevu,
Mõistan, olen siin ja praegu.
Avan silmad, taipan õudu,
tagasi mul minna pole jõudu.
Kõik, mis jäänud sellest ajast,
Mälestused naeru kajas .....
Ingli puudutus
Igal aastal üht ingli puudutust sa ootad
ihkad tema järele
On üks lootus,on üks ootus
Ingli puudutus
on väljapääsu tee
Kui tuleb ta,siis valgust toob
su hinge
Hinge paitab-ja see on imehea
Ja kui sa oma elu nimel võitled
ilmub Ingli puudutus-Sa tea!
Juba kuuledki
kui kuulatada oskad
õrna helinat ja tasast sahinat
Kõik lööb särama
su sees ja su ümber
Ingli puudutus on avand väravad
küünal
Küünal mu ees,
kurbus mu sees.
Ta tuleb mu sisse
aga sealt ära ei lähe
Ootan ja ootan
kuid seda ei juhtu.
Kurbus mu südames
mis eal ei kustu.
Ei tea mis mul arus,
nüüd istun siin
pea norus
südame valus.
Igapäev ma aina rohkem endas kahtlen
ma materdan end maha
teen endast kellegi
keda keegi ei taha
Ma ei taha olla üksi
ma ei taha olla kellegagi
Ma ei taha, et valu sõnu keegi mulle trükiks
aga valu kaasneb sellegagi.