Pikad Igatsuse luuletused
Kokku 317 kurba luuletust igatsemisest - igatsuse luuletused
Igatsev jõuluootus
Ootan jõule-
Uni läinud-
Läinud ka kõik muu-
Tuba väike-
Sisse ei mahu-
Jõulud suured ju-
Kardin hele-
Väljas pime-
Mitu magamata ööd-
Küünal viltune on laual-
Sirgelt püsti küünlaleek-
Kass on kerra tõmmand ennast-
Vähest aega näitab kell-
Süda muudkui tuksub rinnus-
Süda ootusest on hell-
-
Kui sa pole vihand
Sa ei saa armastada teda, kui sa midagi temas pole vihand, roosamanna vahus üles ehitatud suhted on vaid esialgu säravad ja uhked.
Armastus ei puhke iial õide, kui selle vahel puudub igatsus. Igatsus ei teki aga niisama, vaid, kui puudub lähedus, kas mõistad seda?
Mõelda ainult positiivselt ei tähenda, et tuleb ignoreerida kõike, mis on negatiivne!
Kullaga kaetud puuris lind- ei laula sama viisi, millest laulab vaba lind!
Ka koos olles saavad inimesed olla vabamad, jah kui nad seda ise tahavad.
"Mina olen andnud sulle kõik-nüüd on sinu kord", ütles mees na .....
Tuul juttu puhub
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja tasane
Samblasülest välja
upitab end seen
hiirekõrvad kikki
mõnel puul on veel
Koopaorav välja
tuleb koopasuust
Mis on tuulel öelda
uudishimu suur?
Tuul juttu puhub
puude latvades
süles metsakohin
nii õrn ja igatsev
Maal on minu koduke
Maal on minu koduke
ammu maha jäetud see
Noorena ja huljana
tulin linna elama
Elu kiire,lõbus oli
südames mul leekis tuli
Linna ellu ära armusin
kärarikast elu nautisin
Aastad läinud siia-sinna
hing nüüd ihkab koju minna
Maal mu armas koduke
aknas paistab tuluke
Aknas paistab tuluke
kuis hing ihkab tema järele
Süda rinnus taob mul nii,
kas jõuan armsa koduni?
Kallistus
Kallistus läks veerema
mööda ilma rändama
nagu väike kakuke
rõõmsameelsem veidike
Veeres läbi orgude
läbi jõesängide
veeres läbi õhu õrna puulehele
liueldes rohukõrrele
Kalli veeres nii kuis jaksas
elu eest-maksku,mis maksab
et jõuda kiirelt pärale
kallisid jätkub kõigile
Ole sa siis noor või vana
kurvameelne või õnnesäras
kallistus jõuab sinuni
kallisid vajad alati
Nii kallis oled kallistus!
Sa inimkonna igatsus!
Talutare
Talutare vajunud on samblasülesse
koerakuudis juba ammu
pole elu sees
kanaõrrel ämblikute võrgud
lüpsikute kõla kõrvades
Marjapõõsad metsistunud ilmel
karjakoplil pehkind tara ees
kaevurakkel kuulda kurba näugu
vanal kassil truu on süda sees
Haned kaelad pikka
mäletan neid siin
kuis kord rebane varastas kikka
suled lendasid
Aeg linnulennul läinud
kerglaselt liuelnud tee
mure,valu,pettus
kogunend südame
Talutare,sinu juurde
ikka leian tee
mu süda oli pooleks kistud
ei tea,mille eest?
Vidiit,vidiit
Vidiit,vidiit !
Kaugel siit
Vidiit,vidiit !
Kus on niit ?
Vidiit,vidiit !
Niidul mu kodu
Vidiit,vidiit!
Pesas poegi rodu
Vidiit,vidiit !
Kõrgel siit
Vidiit, vidiit !
Kaitse all on niit
Vidiit,vidiit !
Poegi kaitseb tiib
Vidiit,vidiit !
Kaugel siit
Vidiit,vidiit !
Maha jääb niit !
Mõtted
Mu sees elab väike saareke
kuhu mõtteid võin lasta lendu
Mõtteis mõlkumas ka valge laevake
saaks ometi pühitud maailmamuredest
valu ja vaevake...
Kuhu jääb see kaua oodatud laev
mida kõik nüüd ihkavad taga
Maailmas pole ei otsa ei äärt
mured ära minna ei taha
Tule mulle järele mu ema
Tule mulle järele mu ema
kasvõi sõbrapäeval sõbraks võta mind
Kas sa tõesti pole nutnud minu pärast
mina nutnud sinu pärast küll
Kevadel,kui tärkamas on loodus
linnupere pesal askeldab
Ööbik tuleb laulma toomepuule
õhkõrnad kastepiisad lehe peal
Ema,kas tunned siis ka puudust?
Kas ka süda valutab?
Tule mulle järele mu ema!
Sõbrapäeval kaasa võta mind!
Tunded
Juba lume alt,
ma otsin kevadlilli.
Niiväga kevadet
ma armastan.
Jäätunud lumehangel,
must vares kraaksujoru veab.
Viimati ma teda nägin,
oma aiaväraval.
Talve ikka kannatan veel ära,
küll siis tuleb kena kevade.
Kevad ise,ajab hingelt mure ära,
tärkab esimene lumikelluke.
Tigu
Tigu,sul on ilus maja,
kannad seljas kogu aja,
mulgi maja oli varem,
nüüd ei tubagi.
Tigu,tigu,näita sarvi mullegi!
Tigu kukkus,tigu tõusis jalule,
maja kindlalt seljas,rühkis mujale,
kui sa tigu väljud majast
ja tagasi ei saa,
oleksid siis õnnelik,
ka ilma temata?
Vihmavesi tigu pesi
ja siis uhtus minema,
päris hästi ei saand aru,
kuhu pidin liikuma...
Tigu,tigu näita sarvi mullegi.
Ilus hommik
Sirel on õitsend
ja pärnapuu magab,
kaskede vahel,näe lindude paar!
Täht taevas sirab
ja meri on vaba,
lainete taga on ulpamas paat.
Oi,kui ilus on hommik,
oi,kui ilus on päev
ärka,ärka mu kallis,
ulata mulle nüüd käed.
Vikerkaar vaiba on laotanud maha,
kuu piilub taevast,
sealt pilvede alt,
tuksub mu süda,
nii aval ja vaba,
oh,tahaks olla
ja jäädagi nii.
Keelatu
Sa tuled lähemale,
oled juba liiga lähedal.
Su silmades on omapära,
pupill ei oma maksimummäära.
Ütled mulle “neela!”
Miks ma ennast ei keela?!
Aga miks ma peaks….
Peagi kõik muutub heaks.
Nüüd ma palun Sind
Hoia paigal mind
Hoia paigal mu käsi,
need Sind puudutamast ei väsi.
Talitse mu mõtteid,
kontrolli mu andmeid.
Olen kaotamas enesevalitsust,
tahan näha Sinu agressiivsust
Tõmba mind ja pigista mind
mu huultega kaetud Su ihupind
See tunne on nii kuradi võimas
kehad kui aatomielektrijaamas
Tahan Sind saada,
Sind taevasse saata.
Aru ma ei saagi,
põ .....
Kunagi
kui noored olime siis armastasime
siis päris minu oma oli sinu meel
kui koos olime siis kallistasime
siis kui kunagi noor olid veel
üksteist oma kaisus hoidsime
kui iga hommik igatsesin sind
kõik takistused oma teel võitsime
ja sina igal õhtul ootasid mind