Kategooriata luuletused
Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata
Kokku 1177 kategooriata luuletust
ema tule mulle selles valus appi
Kartulipõllul
meel rõõmustub
mugulaid korvist mulda pannes
maa heldus
endiselt et päevas jätkub
sõrmed surud märga sooja mulda
see tunne kätes
tõuseb soonipidi veres üles
ööselgi ärgates tunned
kuidas niiskes mullas
hargnevad idudest juured
tõusevad päikese kätte
lehed mis saavad suureks
20.05.
*
tsüklist „Poiisiga“
Su suudlusjanus suu
puhkemata õunarinnad
on jäänud teise ilma
kuhu vaatama ei küüni
enam silmad
ei tea ma midagi
Su õitsemise
õitevahus imest
vaid suu veel mäletab
Su kõrvetavat nime
ööl mõnel unetul
mälu aha .....
Veel on päike, veel on suvi
Veel on päike
veel on suvi
veel on soojust jagada
veel on valgeid päevi palju
veel ei rõõmud otsa saa.
Rannaliivadki veel kuumad
jätkuvalt meri meelitab
kõrgel sinitaevas lõoke
liiri-lõõri lõõritab.
Tunda on, et suvi tahab
tühjaks raputada end
annab kõik ja rõõme jagab...
Võta vastu nüüd see kõik,
muidu hiljaks jääda võid!
Gramm
Gramm kokaiini,
ei tee paha,
aga mängi parem malet,
sa seda ei mängi,
ega ju?
Kui seda teeksid,
siis näeksid minu käikusid ette,
oleks lõbusamgi nii...
Liikusid etturiga ette, jätsid enda kuninga paljaks nagu lepavesi (jah! See on sõna,
mis ma just leiutasin!).
Aitäh.
kuu valgus toas
Täiskuu öösel augustis
isa värsse lugedes
kuu valgus öösel
ärgates toas
poisieas
nüüd hall sul pea
Vaikne ookean
on nende vahel
sealpool silmapiirigi
õiteks muutunuid riimisid
*
floksil õis alles hõõgvel
hing kui jõudnuks koju
käib nüüd paljajalu
kasteses rohus
suud annab kase tohul
Klähvitsad
Tahate nalja kuulda?
Ah?
Ma räägin teile, ha-ha -
Eesti õhuvägi.
Tahate veel nalja kuulda?
Eh?
Eesti soomusvägi.
CV90 T-90-ne vastu???
Tahate veel?
Nonii -
Eesti merevägi.
Kõik need on naljakad,
aga õhuvägi on ikka parim,
parim mis parim.
Lähed Albatrossiga Su-34 vastu,
Robinsoniga Ka-52 vastu?
Ha-haa.
Ma ei ole vene troll,
ma lihtsalt muretsen Eesti tuleviku pärast
ja kui ennasttäis Eesti poliitikud ikka on,
närused klähvitsad.
on tühjaks jäänud kure pesa
ei päeva enam
loojang lõpeta
kus kurepesal armas
nokaplagin vali
meel sellest õheta
kui kure poegi
rõõmsalt vahid
ei enam lõigat odra
põllul nende uhket kõndi
lähenedes nende
õhku tõusmist
pessa tagasi jõudmist
on tühjaks jäänud kurepesa
ei õhus nende lendu enam
uue kevadeni
vene värsid
Andrei Jevdokimotsevi värsse lugedes
lase oma luuletuste
särgikrael ülemine
nööp vabaks
need ei pea olema frakis
või liibuvas õhtukleidis
lihtsalt read ja riimid
hing mille üles leidis
kus meelel oleks avar
rõõm ei vaja peitmist
muud polegi tarvis kui
õena emmata sõnu
öelda neile rõõmsalt tere
nii et sees hakkaks endal hele
Sügis hinges
Kulda karda täis on sügis
silmist veeretab pisaraid
tihti kurvalt hinge trügib
südamest vett välja pigistab.
Sügis täis on sügisande
kirjud lehed siin ja seal
lopsakad tal kuldsed juuksed
laiali rukkiväljade peal.
Sügis täis on linnuvada
igatsevat sädinat
kurbust, haledust ja nuttu
lahkumisvalu kibedat.
"Weird Al" Yankovic - Your Horoscope for Today
Veevalaja
Teie tulevikus on reis, kui teie keel külmub kihutava bussi külge
Täitke see tühimik oma haletsusväärses elus, mängides seitseteist tundi päevas Whack-A-Mole'i
Kalad
Püüdke vältida Ebola viirusega Neitsit või Lõvi
Sa oled tõeline tantsuisand, hoolimata sellest, mida need idioodid tööl räägivad
Jäär
Teie näoilme on hindamatu, kui leiate käärsoolest selle neljakümnenaelase arbuusi
Vahetage hambaharju albiino päkapikuga ja andke siis Meryl Streepile hiki
Sõnn
Sa ei leia kunagi tõelist õnne – mida sa teed, nutad selle pärast?
Tähed ennusta .....
küsimus
mida Sul on peale hakata minuga
kes ma sõnade abiga
vaid kergitan kaani hetkete laekail
et näha neis viljuvat aega
jätan nad siis päikese kätte
elule pleekida kaeda
mis siis annan suud
panen käed ümber Su kaela
koos Sinuga nutan naeran
mida Sul on hakata peale minuga
mõned pildikesed suvest
on igal õiel lehel oma kulg
taeva all sa lahus oled sellest
samamoodi eemal sinust
vihm ja muld õnneks mitte
meelel päikse kuld
*
metsviinapuu veretamise
ritsikate siristamise kõrvale
jasmiinipõõsas
mida on mul lisaks sellele
suvepäeva anda
jõeäärse kalda pilliroos olemine
apelsinikollaste kõrvitsate paisumine
astrite jaheda õitsemise kõrvale
aias peenral
kiirteed MacDonaldid pangad
pilgeni asju täis kaubamajad
igaõhtused mõrvad ekraanidel
inimese üksildus metroode džunglites
igikestva armastuse igatsus
ritsikad augustiöös
oma hõõguv .....
Sügisel
on tiivad
on uued tuuled teel
on targad plaanid, mõtted
on luuletuuled
on kurbust, nukrust täis meel
on kallis 1. septembr
on uus koolitee
on uue elu algus
on targad raamatud, mis lugemata veel
on muutlik meel
on varud, mis salvedes
on sügisannid need.
On sügis meie mõtteis juba
silmis helgib rõõmupisar.
On tulla sügisel nüüd luba.
Sügis
Kui hommikul vara ärgata,
vaata vaikides ringi,
kas tõesti on juba märgata
sügise loodavaid kirgi?
Kas on hommikuses udus
tunda näol karget õhku,
loodus, mis on veel elus,
vaikides haihtumas õhku.
Sügis õrnalt lehti paitab,
värvides loojanguvärve,
nii suvele vaikides näitab,
et sügis vargsi saabub jälle.
- Tarmo Selter -
2022
Õhtu
Väikesed pilved kaunimas taevas
on mõtted Su südame seest.
Miks ennast Sa hetkes sellega vaevad,
mis ootamas elus Sind veel?
Ava süda, naudi hetke olemust ilus,
lase endasse loojuv õhtupäikene,
mine pilvedest mööda, mis tekkimas Sinus,
siis tärkab uus tunne nii väikene...
- Tarmo Selter -
2022
mõned read
Lille!
Sinu loodusluuletuste side elava loodusega on nii suur ja sügav, nagu see on olnud tuhandeid ja tuhandeid aastaid inimestel enne linnadesse kolimist. Mulle meenutavad Su värsid irokeeside tänupalvet loodusele. Vanade indiaanlaste meelte üheks saamine Kuu, Päikese, maa, tuulte, vihma, loomade, lindude, kaladega .. oma õpetajatega. On midagi säärast, mida inimene võiks endas taastada. Lisan lingi nende jaoks, kes soovivad sellise maailmaga pisut tutvuda. https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/76164779/indiaanirahva-toetuseks-haudenosaunee-ehk-kuue-rahva-liidu-tanupalve
Aitäh, Sul .....
Juba sügis ringi hiilib
Juba sügis ringi hiilib,
tuul ta vihmamärgu juukseid föönitab.
Suvi ei taha jääda sügisele jalgu,
oma kuldsed kingad sügisele annetab.
Päevavalgus tõmbab ennast kokku,
jupikese endast hämarusele ulatab.
Traatidele linnud kogunevad kokku,
otsivad oma lõunakaart.
Kahju sellest, et rännuteele,
oma laulud nad kaasa võtavad
ja minu hinge kurva meele,
maha jätavad.
Juba krõbistabki sügis aias,
puudelehtedes sahistasb.
Tasa, tasa oma kuube,
vahest nuttu lahistab.
Siiski igas vihmapiisas
on päiksehelk sees.
Siiski iga järgnev päev
rõõmu meile teeb.