Kategooriata luuletused

Loll

Tere pede õps kuidas läheb

Ma vihkan sind

Kindel samm

...oleks rahu sama kindel
kui üks kindel marsisamm...

sirel

sirelite lõhn nüüd täidab
pilgeni õhtut
okstel õite raske hõõg
põski õhetama panev
lõõm tean tean see möödub
saab otsa kurgus ilu ahne sõõm
su õitsemises ent üleni
veel meel ükski keeld mult
võtta saa et päevas nõnda
suur on täna temast rõõm

Jesseninile mõeldes

aeg kui käes
sa samamoodi
õisi endalt pillad
lemmetad kui toom
jääd õitsemise ihast
ilma pisar silmas
et iial enam pole noor
peas uhkusega näole lange
sul valge pruudiloor

isamaa

totu mati topis sõrme pepu auku

Ilmutus

Me kõik teame mida ilmutus tähendab
Aga kas
Kas see on midagi elumuutvat
Või tähendab See midagi vähemat
Milline mõte
Millisel momendil
On midagi ilmutuse lähedast

minecraft

minecraft

Hõljun ja hõljun

Hõljun ja hõljun
kui udusulg ma
Kõhus kõditab
ja jalge alt kaob maa

Hõljun ja hõljun
suunda ei tea
Kannavad mind tuuled
Hüvasti Maa!

millal ütlen

külatee ääres
päikest joov võilill aias
tulbiõies roniv sipelgas
millal ütlen teile
tere kallis õde vend
vana haava otsas
nokka plagistav kurg
võimas on küla kohal
su uhke lend

Südametunnistus... Mu süda on kildudeks,mis tunnistusest te räägite...

eestimaa

Siin on nüüd minu Eestimaa.

Kevad tuli

On kevadine päike
paitamas põske,
luues hetke nii värske,
viies ilma nii rõske.

Ta vaikuses hiilib,
saatjaks linnulaulu kaja,
lendleb okstes tuuleiilil,
eksleb lumisel rajal.

Vaatan ringi ja ootan
õhtust hommikuni,
et lõpuks saaks hüüda:
"Näe, kevad see tuli!"

- Tarmo Selter -
2022

Õnnelikkus

Ära ole enam pahur
ole isegi kas või kahur
Ole ikka õnnelik,
et see päev sul oleks pikk

verel kordki unuks

nüüd sirelitel pärani
on iga õis nende
hullutavast lõhnast
meel võib minna segi
vastu hõõgvel hekki
hing end kordi ära lõi
veel päevi olla nõnda
selles õitelõõsas
verel ometi unuks
et see ei lähe mööda

Hommik

Igal hommikul,
kui päiksekiir poeb tuppa
ja linnud siristavad akna all,
siis on mõtted nii rahus ja nii puhkand,
ka leeki ei tunne siis südame all.

Sõbrannade värk

Kaks tussi jõivad Calvadossi,
kõrvale sõid kabanossi.
Maailma asju arutasid,
kõik mured lahti harutasid.
Kes jättis maha? Kes jäeti maha?
Kas mann sai eile õhtul taha?
Varavalgeks ,koidikuks
kõik jutud saidki räägitud.
Nüüd süda rõõmus ja hing on kerge,
uus päev paistab palju helgem.

vahel mõtlen

mu viimseks sooviks jääks
annaks Jumal
ka teises ilmas Sind
sama puhtalt armastada
Su hinge kaelustada
Sind varvasteni kallistada

paar rida vabandamise teemal

raskem on andeks anda
kergem vabandada
kumbagi koormana
ei taha kanda
arm las täidab meil hetki
muu aja põhja las settib

tsüklist 16.a.

ära vaata mulle silma
kui mu meeltes
alles hägus käärib
õrnroheline kevad
lehed okstel mis
värelevad tuules
veel kasvada
pole jõudnud suureks
avarus taeva all
alles ise mu huuli
suudleb veel endas
helisema panna ma
ei taha armastuse sõnu
nad kiirelt
lihtsalt kaoksid õhus

ära vaata veel
mulle silma palun