Vaadatumad Kategooriata luuletused
Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata
Kokku 1292 kategooriata luuletust
Sünnipäevaks
Nõiamooril tuju pole,
sest,et ikka on ta kole.
Mis sest,et sul on sünnipäev,
meie tähtsust sel ei näe.
Õnne sulle me ei soovi,
kinke,lilli ka ei too.
Raha asjata ei loobi,
sinu terviseks ei joo.
Sünnipäevaks sulle vaid,
korjaks kimbu ohakaid.
Külalisi ka sul pole,
mis on sinu jaoks vist kole.
Üllatada end saad vaid,
kui korjad endal ohakaid.
Laual vaasi need siis säti,
siis sa tunned ennast hästi.
Rõõmusta ja ole üksi,
päeva lõpuks situ püksi....
Palju õnne....
Ema,kallis!
Istu ja vaata,kuis
Täna tuul valssi tantsib just
sinu rütmi saatel.
Tunne ja naudi,kuis su nahka
Süstib päikene kauge ja mahe oma
Lõputuid kiiri.
Kuula ja kuulata,kuis
Kaunimad laululinnud sulle
Laulavad viisi kõlavat.
Vastu sa võta sinine
Taevalaotus,kust unistused
Suured hajutanud pilved.
Tunneta kuis õhk kerge ja hell
Kannab sind kõrgustikele,kus
Ootamas sind mina,hoidmas kuldliiliaid,
Niisama kuldseid kui sina,kallis ema.
Murdsid mu südame
Kui sa ühel hetkel ärkad
ja mind enam ei ole,
siis tea-
-olen läinud.
Kui sa ühel hetkel taipad,
et tegel´t sa ju vajasid mind,
siis teadmiseks sulle:
Mu unistused tapsid, sest
sa ju ei armastanud mind.
Armastasid mind teeseldes,
kuid mina sind päriselt.
See purustas mu südame
ja nüüd olen lahkunud igaveseks.
Sa võid mind taga nutta
aga see ei aita.
Kui otsustad järgi tulla,
siis ka see ei aita.
Armastus muutunud vihkamiseks,
teinud järsu kannapöörde
ja ei muuda seda enam vastupidiseks
mitte kunagi, mitte miski.
05.02.2009
Kodu
Lumiste metsade süles
peidab end pisike talu.
Kõik tema rohtunud rajad
tundnud mu rõõmu ja valu.
Memme rüpes sai nutetud nutud,
memme rüpes ka rõõmudel paik.
Taadi töödestki osa sai võetud,
mis sest,et pärast põlve peal sinine laik.
Esimest armastust süda siin tundis,
kõhus lendlevaid liblikaid.
aega tagasi kahjuks ei keera,
enam peituda siia ei saa,
nüüd maailma mure ja valuga
üksi toime tulema peab...
Rõõm hetkest ilusast
Olgu rõõm, see tänasest päevast
Olgu hetk, mida nautida võib
Olgu ilu, mis säramas silmas
Olgu puudutus soojem see veel
Vaid seda olen oodanud
Seda hetke, mis nii suur
Vaid see retk, mida leidnud
Kuhu viinud on elusuund
Suurem on see
Vaid Su naeratus muudab kõik ilusaks
Saan ma tunda, et õnnelik ma
Unustada kõik mis olnud on valulik
Ja edasi minna vabana
Helin
Kui mina olin veel väikene mees,
üks helin mul helises rinna sees.
Ja kui mina sirgusin suuremaks,
läks helingi rinna sees kangemaks.
Nüüd on see helin pea matnud mind,
ta alla rusuks on raugenud rind.
See helin mu elu ja minu hing,
tal kitsaks on jäänud maapäälne ring.
vaikus on muusika
Armastan vaikust
loon sammude muusikat
kuu laulab unele
kas sa ei kuule?
kesk mahajäet paiku
kui eksinu luusin ma
lagunend treppidel
tantsivad tuuled
kitarrikeel heliseb
viimaseid viise
vaikuses laulule
järgnemas laul
pakane aknale
õhkab deviise
higiseid pisaraid
suitsemas saun
vaikin. sest armastan.
ütlen. sest tunnen.
ideaalsuse armastan vaikuses unne.
Heliriin Puistamaa
Tormilaine hinge ...
Suvi, merel vaikne laine voogab,
neid randa toob, sealt jälle viib.
Me vaimu, temast rahu hoovab,
see puudutus , kui õnnis inglitiib.
Sügis, ta pind , marutuulte vallas,
nüüd kitsaks jääma, kipub kallas.
Su hinge randub tema tormilaine,
taas muremõtteis, olemine maine.
Hansi!!!
Igavene kevad
Loodus sünnib taas,
tärkavad tuhanded hinged.
Päikesekiired pimedust hävitavad,
vabastades end talve külmast embusest.
Taevas selgineb.
Silmapiiril virvendavad heledad, õhkõrnad värvid.
Linnud leidsid paari,
liblikad tantsivad.
Metsatukal tärgand esimesed sinilill ja ülane.
Aasal heliseb habras lumikelluke,
habras kui Emake loodus.
Kajana kostus jää raksatus,
jõgi nüüd vabana end tunda saab.
Kaldal aga väiksed kased ja pärnad
mis unised veel,
end taeva poole sirutavad.
Kõik see laulab.
Hingab ja naerab.
Minagi seisan aasal kellukate vahel lillelises kle .....
Tänu...
Sinu lähedust on tunda kaugelt,
naudin möödun'd hetke malbelt,
hoidsime me ümbert õrnalt,
justkui oleksid sa veel mu kõrval.
Tunnen huulte vastu tuuli,
suudleks hoopis sinu huuli...,
suudlustega ma kataks
kogu su ihu ja hinge,
suudlus, see mõjub
ja me kehadest kaob pinge.
Tahaks sama vastu anda,
tugevalt sind emmata,
andesta, et ma ei oska
nõnda hästi vastata.
Jah, mul oli hea... Su lähedus on hea...
Mul meeldib kui mind puudutad,
see mind hullult erutab.
Raske on see, sest tahaks veel ja veel...
Päkapikk
Elas kord üks tore päkapikk
umbes pikapäka jagu pikk.
Metsas kõrge kuusekännu all
oli väike majakene tal.
Iga kord kui saabus jõuluöö
päkapikul algas tähtis töö
Puude külge leiba riputas
lumme ristikheina siputas.
Tema knnul palju loomi käis
kuni igaüks sai kõhu täis.
Kõik nad kiitsid päkapikumeest
kena jõulukingituse eest.
