Vaadatumad Kategooriata luuletused
Kokku 2211 kategooriata luuletust
Näksaks huulde.
Heameelega sind suudleks suule,
õrnalt näksaks sind huulde.
Oma käe su kätte seoks,
muutuks need ühiseks peoks.
Teise käega sind enda vastu tõmbaks,
sind tugevalt ma embaks.
Sust lahti lasta enam ei tahaks,
loodan,et ei pane sa seda pahaks.
Suu huuled ja keha nii kaunis,
justkui valatud malmist.
Seda vaatamast ma ei väsiks,
ka siis kui sa seda käsiks.
Lumest.
Sulle rõõmuga räägiks ma unest,
Aga väljas sajab, seega kirjutan lumest.
Terve öö teda kõikjal sadanud on,
Kui nii jätkub siis varsti seda terve tonn.
Valged helbed alla langevad,
Kojamees hommikul lükkab hange nad.
Ma kattund valge kihiga,
Linnas, maal ja metsa sihil ka.
Mõnus oleks suga jalutada värskes sajus,
Õrn lumi su jala all alla vajus.
Kaunid helbed saatmas me käiku,
Lume helbed aina säravad otse näkku.
Oh see oleks ilus kuskile metsavahe teel,
Mina sina ja vaid vaikus veel.
Käest kinni ja kõrvuti astuks,
Ilusale õhtule otse vastu.
südamed
Ma võitsin ekskursiooni
tehasesse kus valmivad
inimeste südamed.
Nägin kuidas Jumal
enda kätega valas
neid vormidesse -
sisse graveeris
ta hingesugulase
tulevase omaniku nime.
Paberite järgi peaks
olema eluaegne garantii
aga ometi kui süda puruneb
siis sellele varuosi ei
leidu.
Seega need kes lõhuvad
vandaalitsevad Sinu
armastusel -
neid ära leina
vaid jäta maha
minevikku.
Kui ükskord see
hingesugulane tuleb
on temal graveeritud
enda sisemusse Sinu
nimi.
Võtab Ta taskust liimi
liimib õigetpidi kokku
Sinu südame ja viimaks
OLED SA ÕNNELI .....
kevadest suvesse
kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht
päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine
nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad
ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast
*
nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet
kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi .....
sügisene ilu
viimased päikesekiired hääbumas taamal
suudlemas hüvastijätuks taevasilmi
sügise pilk igatsusega rongijaamal
ära saatmas suviseid armastuse ilmi.
järvede vetel hõljumas müstiline udu
lahtuv soojus segunemas külma õhuga
oravake armsalt pähklike pihus tudub
nähes und suvisest saagist täiskõhuga.
peale homset maailm teistpidi käib
olenemata kellast mille ajaarvamine sama
päev liblik lühike - öö lõpmatu näib
virmalised maalivad taeva vikerkaarest ilusama.
külmetanud maa soojendamiseks laotand lehti
hapralt hurmav tundub nii kodumaa loodus
veel enne .....
Me oleme Jumalad..
Väikeste loomade väikesed hinged
on meie käes ja meie ei näe
sammume üle ja laseme mööda
oleme ise ja meie on päev..
väikeste loomade väikesed hinged
vaevlevad tihti ja meie ei näe
ei näe kuidas verele kisuti koonud
kuidas näpistas nälg
ja lõppes neil päev
me oleme nende jaoks justnagu jumalad
julmad ja isekad, isegi rumalad
me anname neile, mis üle meist jääb..
nemad annavad kõik.. ja nii iga päev..
Kallile emale Ainult ema!!!!!
Ainult ema oskab kallistusi
posti teel saata.
* * *
Ainult ema oskab teha jooksvaid
parandusi jooksu pealt.
* * *
Ainult ema oskab liita grupi
iseseisvaid isiksusi perekonnaks.
* * *
Ainult ema oskab tahta näha
maailma lapse silme läbi. Muidu ei
seisaks ta külmal talvepäeval,
väike käsi pihus, lahtise
kanalisatsioonikaevu juures ega
vaataks, mida seal all tehakse.
* * *
Jooga
Päev selja taga ja vaja on otsad tõmmata kokku,
mis omajagu puntras ja lahti veel harutamata.
Keha väsinud ja peas on ülekuumenemise ohtu,
mis oskamatusest on jäänud jahutamata.
Küll eksisteerib ettekujutus fantaasiamaailma
pärusaladel asjatoimetuse läbiviimisest,
Kuid pole õnnestunud viia ettekujutust
fantaasiamaailma pärusaladelt läbi.
Seega reaalses situatsioonis on arenguruumi
ülearu teooriast praktikasse ujumise tiigis.
Siin süütunne oleviku ja mineviku kaalukausil
kummalegi poole ei kaldu ja seisab pidevalt viigis.
Joogatamist võiks õppida aktiivselt ka p .....
Olen vahel karm
ja vahel mitte.
Olen vahel malbe
ja vahel mitte.
Ma tihti unistan,
unistan sinust,
kuniks komistan
ja ärkan üles.
Nii reaalne kõik näib,
(unes, ma mõtlen).
Magades ringi käin
ja mõtetes su juurde tulen.
Õhtuti siis, kui silmad sulen,
rändan ringi unes.
Vahel tundub mulle,
et ma tegelikult ikka meeldin sulle.
kollased kummikud
tõmbame jalga kummikud
hüppame lompidest üle
ei peata meid ummikud
astudes taevatrepist üles.
sammume - sammume seniks kuni
seisame vikerkaare värava taga
värviliselt magus on see uni -
silmad lahti ärkvel ei ma maga.
koputades piilud härjapõlvlast
otsides kellel peaks olema kulda
märkad värvipotiga mängivat last
pistab näppudega võluoad mulda.
kaunistavad sääri armsad kollased kummikud
hüppab plärts- plärtserdades kokku nii teid
vihmast tüdinud inimesed ning pikad ummikud
oodates et me värviks valgusfoore neil neid
punasest - kollasest - rohelis .....
armastuse lill
Mu armastuse lill seisab
Su südames aknalaual
ära talle kurbusega varju heida
pigem talle rõõmsalt meist laula.
Päev - päeva järel
ta rohkem õide puhkeb
päikene Sinu hääles
teda paitab.
Sinu naeratusest
ta toitub ja
Sinu naer tema
veeallikas.
Mu armastuse lill seisab
Su südames aknalaual
hoia teda hellalt
nõnda nagu meie armastust -
et see võiks kesta igavesti.
Lasen unistused lendu.
Ma ehitan endale õhulossi,
selle külge ei seo ühtegi trossi.
Lasen tal lihtsalt hõljuda ja olla,
keegi ei saa teda tõmmata ega alla tuua.
Hõljub ta just siis kui ma soovin,
kui keegi teda lõhkuda proovib.
Siis lasen ta kaugemale veelgi,
just nii ma oma unistustega teengi.