RSS
võid veelkord tõusta rohuks lilleks loiguga ühes valgeks pilveks ent iial sina pole enam inimene näe päikse sära tunne elu imet kesk pilkast pimedust mil puudub ots ja unund algu .....
Loe edasi
ei Pessoa värsse saa juua nagu järjekordselt lahti korgitud pudelit veini kallad klaasi ja tuled rõdule veini lonkshaaval rüübates päikese kätte vaatama kas õunapuu vari on samas .....
nagu toom helbeid päev endalt alla puistab hetki mis oli see on läinud mis sest et viivu kestis tagasi ei tule ainult hing ei jääks haigeks sellega lepiks et põleb seal üleni tuha .....
suu küsima vist ei peaks oled Sa nüüd taevas kui hall oli Sinu pea kui tühised mu vaevad ehk teises ilmas kinni saan võtta veel Su kaelast meil kohtumisest märjad on silmad .....
lindude parvega mere äärde laskusin kus lumme jäetuna nuttis mu süda silmapiirini laius tühi kaugus talve raugus see suuremaks läks üha jäässe oli tardunud lainete müha .....
ka mina kord põlvitasin tüdruku ees pole kustund tänagi üleni see leek hing kauaks jäi haigeks sellest pohmelusest vist iial ei saada kaineks mis sest et enam nii see ei piina .....
Lembit! Ma olen väga tänulik, Sulle, nende imeliste värsside eest. Oled andnud mullegi julgust olla avatum ja helgem. Olgugi, et tajun: oled pidanud välja tulema sellisest mustast august, mi .....
ah oleks üks rüpp kuhu kustutada võiks ema armastuse nälja õlgki üks kuhu kurta saaks selle üleni välja kõik need ematud isatud aastad mida kurbus söestas nukrus laastas üks .....
Sa oled kogu aeg minus olnud isegi siis kui Sind veel polnud midagi väga habrast puhast ja õrna sellist mida pelgasin endale kogu aeg palusin miks muutusid Sa äkki sõnadeks ma uskusin .....
Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap