Kategooriata luuletused
Kokku 2224 kategooriata luuletust
Natukene veel
Kas tõest natukene veel
ei jagu sooja ilma?
Kas tõesti natukene veel
ei või jätta päikest siia?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks õhtul olla valgem?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks taevas olla selgem?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks naeratusi suule?
Kas tõesti natukene veel
ei võiks lehti olla puudel?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks tormis läbimärjaks?
Kas tõesti natukene veel
ei saaks nii, et põõsad varjaks?
On tõesti natukene veel
mu meeled suves kinni.
Nii ikka talve poole teel,
ma sügises veel kõnnin...
- Tarmo Selter -
20 .....
Pariisi metroos
Pariisi metroos mängida klaveril
Rahmaninovi 2. klaverikontserti
kordi ja kordi
aina suuremaks saab hinges soov
selles lärmis nagu orel kirikus
elu mööduks muusikat teenides
olla üleni helide leekides
sosinais keeristes
filmi „ Kõik on su enda kätes “ vaadates
07.11.2022
ole hull või kurb
elu veelgi rohkem
saab katki minna
varemetes veelgi rohkem
külad linnad
oma kohta pole enam
kodus uksel laual voodil
lillel vaasis raamatuil riiulil
uksekellal jalamatil
nikeldatud noal ja kahvlil
portselanist teetassil
voodi alla peidetud
kümneid kordi vannitatud
tuttu pandud nukul
teiseks saavad ema põsemusid
õe ja venna kallistused
sõnal suust nüüd mis tuleb
aja vihkamisse suleb
kõike valitsema hakkab surm
kalk ja morn
ole hull või kurb
Movember
5 aastat tagasi
jookseb lugu sedasi
kuis november oli algamas
ja estraaditäht Üllar arsti külastamas;
kiidetakse Jörpa karva
mida näha sellist harva
need juuksed ja rinnakarvad
isegi need vuntsid - voh, mis ise arvad?;
istub medõe ees
vastakuti kuulus lauljamees
tohterdamas Jörpat neiu
kes nagu leidnud peiu;
ütleb medõde: "Oh Üllar, kui kaunis habe
näete selles välja nii kabe
oskate enda üle hoolitseda
tohib ma paitan ja kammin seda?";
"Aga palun!", vastab Üllar
kes on täiusliku vuntsi eksemblar
neiu kammima meelitab
kui oma šortsid maha viskab;
.....
Südamesund
Miski vaevab
Pigistab hinge
Sügavalt kaevan
Liigselt ehk vaevan
End asjata kulutan
Tuluta sobran ja sorin
Kehva päeva jorin
Mossis meele torin
Võtab sooja sära
Asjadelt ja ajalt
Minu kodumajalt
Mu taevalt
Vaevalt sain teada
Kuis rõõmsamalt seada
Igat hetke
Igat retke
Lauldes liikuda
Pilvedel kiikuda....
Mis see siis on
Mis asu ei anna
Pigistab hinge
Sunnib tegema ringe
Uuesti algama
Salgama õpitud tõed
See on liikumistung
Südamesund
Soov edasi minna
Sinna kus oldud veel pole
See on õnnistav paine
Maine ja kaine
Seisak on algus
Pingete valgus
Teeb nä .....
kui öise tähe
kui öise tähe
kauge valgus Su arm
mu põske äkki puutus
ta jahe suudlus
meelt hämmastas
et verel unund polnud
kord ärgand truudus
ehk teiseski ilmas
alles me arm
me hinge puhtus
Su plikalik sarm
see ajas ei haihtu
olematuks muutu
mis siis mind
enam ehk hulluks
ei aja Su suu kuum
eha valus juus