Kategooriata luuletused
Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata
Kokku 1417 kategooriata luuletust
oma armsamale
kuu paistis Su rindade pääle
olime eluga jõudnud
mere äärde
augusti hiigelkuu
muud midagi polnud
enam taeva all
kui Su rindade
kahvatu kumerus
öö hele tumedus
kuu paistis Su rindade pääle
valgus sosinaks häälde
pani hõõguma
vere kohmetuse
nii valus too valgus
oma otsatuses
ei olnud õhtus
midagi muud
kui mere kohal
see hiigelkuu
me üksteise janus
keha ja suu
mu kevad algab pärast jõule (M. Under)
kui kustub kuusel
küünlasära
uude aastasse
lahti lükatud on
lumme värav
mu veres algab
kevadvalguse suur ootus
hing millest joobub
kui aeg teeb haiget
meel taluda ei suuda
taeva alla tulnud
lume puhtust
Su ilu võimas lumm
must üle uhtub
kõik korraga
on vait ja tumm
mis hetke tulnd
oma esimesele tüdrukule
Sind unes ja ilmsi
hinge värinal
oodanud olen
poisieast saati
kord õnnest joobudes
kord kurbust täis maani
jah olen mees ja isa
tund siiski vahel
täis veel on Sinu ootust
ära küsi
meel sellest arutusest
miks päriselt pole loobund
me suud üksteist on joonud
me hing teineteist loonud
end pillama õitesse
päeva toonud
Me oleme hoopis midagi muud
Me oleme hoopis midagi muud
Kui lihtsalt liha ja luu
Süda ei ole vaid pump
Keha vaid rümp
Soontes ei voola vaid veri
Oleme ookean
Oleme meri
Vikerkaare seitsmel värvil
Pesa meie sees
Igal värvil oma tähtsus
Meie pärlikees
Seitse pärli igaühes
Suunaga alt üles
Punane on alustala
Alguse saab juurest
Mis meid hoiab maas
Pühaduse soojas süles
Kasvavad me soovid
Päiksekullas säravad
Me sisemised hoovid
Roheline on me süda
Roheline aas
Mida külvad
Seda lõikad
Viljakas see laas
Sõnad justkui sinilinnud
Lendavad me suust
Valed sõnad
Nagu pinnud
Lõhestava .....
Valu
Täna ma olen kurb.
Südames on hingematev valu.
Silmast langevad pisarad
Laual mu ees põleb küünal.
Mille värelevat leeki vaatan.
Ei suuda uskuda, et läksid.
Tahtsin sind näha veel korra.
Kuulda su häält.
Nii palju jäi ütlemata.
Palvetan, et su hing saaks rahu.
Ja, et sa teaks
Kui väga sind armastasin.
Täna olen ma kurb, väga kurb.
Ja südames lõikav valu.
Silmast langevad pisarad.
Dominatsioon Vahemerel
On Maroko ja Hispaania
jalgpall ja palju merd
olnud mõlemale agoonia
peas muudkui peksab verd;
et väravat saada
enne penalte ei juhtunud
meeleheites palli taga ajada
mingit imet ei tulnud;
ent 3:1 kõrberahvas sai
kõik on 5 löögil hindel
värav ongi suur ja lai
ning suund peab olema kindel;
Marokot ei poolda
aga Hispaaniat ei salli
baskidel ja ktalaanidel ei lasta elada
ei anna ma romaani ravale kalli;
paras neile seal
8 sekka edasi ei saa
on pürenee rahval hinge peal
kaotus, mis põleb terve maa;
Aafrika saanud eelmine dekaad
aina paremaks selles spordis
.....
vaade aknast
männi rohelistel okstel
lumi valge seda nähes
elu haljus puhtus valgus
teevad meele tusast malbeks
ka hämaras detsembris
ööl mõnel kargel
kui metsa kohal
Suurt Vankrit härga hunti
peremees Peedut kohtad
nende kannul silm
Linnuteel ehk aastatuhandeid
veel kaasa läheb taevast tonksab
*
nagu majal räästad
millal tilkuma hakkab
mu lumevalge
talvest tardunud meel
puhtaks sulanuna
ta leian eest
kui oksal pung
läheb lõhki tund
aknad pärani on
palavusest valla
meel üleni on selle
hetke sees kuhu päike
valgust aina juurde kallab
.....
Minu maailm on minus
Olen maailma naba
Või hoopis ta telg
On kujutlus vaba
Ei ängista pelg
Minu maailm on minus
Mu teod ja tõed
Ja sinu on sinus
Kõik su saared ja jõed
Kõik su metsad ja maa
Su tuuled ja müha
Kuidas annad nii saad
Pööreldes üha
Ümber telje ja tõe
Mis su südame seadus
Ellujäämise teadus
Nii palju jõgesid
Nii palju tõdesid
Voolamas kokku
Meist läbi ja üle...
Allikaveele avan ma süle
Läte on puhas
Seal valet veel pole
See on me telg
Meid koos hoidev side
7.04.21
Sõbra sünnipäeval
kui kuhtub keha
nähtavaks peab saama hing
see mis temas lill ja lind
sinitaeva valge pilv
verre tulvav kevad
ilujanus silm
suvepäeva hele paiste
mis all mis ülal meri sügav
tiik rohetav vaikne
Sa kõike seda
nagu õde venda emba
nii hoiab lembes meel
on alles sinus see
