Vaadatumad Kategooriata luuletused
Kokku 2215 kategooriata luuletust
Mälestuse passioon ...
Kaua ootasid kuid ootamatu siiski.
seisab sinu ees see veetlev muusa.
Silmis sära , peegeldamas hellust,
teda tundsid veel mitte südamega.
Kibuvitsa õiest sirgus malbe neid,
polnud minagi varem , sul - peig.
Süütas säde, leekidesse südamed,
armastus meid enda rüppe võttis.
Aeg kiire lahku eluteed on viinud,
kujutlused olnust , hetki loovad.
Kas tagasi sind ootan , pigem ei,
me mälestus nüüd kaunim meist.
Hansi!!!
Klaasist süda
Ma hoian käes üht südant, mis kuulub sinule,
mis vormitud on tules ning särab päikse käes.
See on üks võimas süda, mis ei purune.
Kuid puudub selle soojus, mis ei unune.
Sult otsin sõbrasoojust, mis lohutaks mu südant
ning abipalveid kuuleks, kus iganes ei hüütaks.
Ma otsin sinu sõprust, mis lõpuks kinni püütaks
ning meeldejäävaid hetki, mida keegi ei süütaks.
Mil hoian ma su südant, mis vormitud on tules,
mul meeles sina püsid, juhtugu mis tahes.
Sind sõbraks endal pean, mis parem olla saaks,
ning armastan sind väga, soovin et sa teaks.
homne päev,eilne raev ning tänane vaev.
Andesta,et sust ikka mõtlen,unistustes
Sinu eest võitlen.
On see õige või vale,seda ei tea.
Tundub,et mul lihtsalt ei vea.
Justkui ammutad mu janu,ent tekitad suurt valu.
Oled minu homne päev,eilne raev ning tänane
Vaev.
Andesta,et sinust kinni veel hoian,
Sind tagasi saada püüan.
Raugelt kostmas minu hüüd,seda kuuled
Ka sina nüüd.
Koitma hakkab päike,laulu
Laulma hing mul sees.
Oled minu homne päev,eilne raev ning tänane vaev.
Aastaajad
On loodus parim kunstnik
tal alati head ideed
igapäev uued pildid
ta kõikjale teeb
on loodusel maitset, jõudu ja tahet
luua kauneid pilte
pidamata vahet
ta käes on parim materjal
ja kaunim kunstimeel
suvel põllud ja aasad
talvel lumi ja mäed
sügisel lehed nii kirkad
kevadel sulanud jää
Kaks sõna või kolm koputust
sinu uksele
sinu katkisele südamele
ja mahe naeratus,
milles puudu on vajadus
sind puudutada,
sind veel kord armastada ...
Kaks lubadust või kolm unistust
sinu unedes
sinu väsinud simades
ning magus igatsus,
kust pääsu pole tagasi
jääb kõlama vaid vabandus -
meil otsa sai armastus ...
Sile ja karvane
küülikul kaks karvast muna
kanal neli kiilast poega
kasukas ja karvutuna
olid kõik nad tähtsa moega
kana kallal muna kiiksus
ega äkki külm sul pole
tibu vapralt vastu piiksus
udemetes koor on kole
ruigas tüdinenult siga
rokased te kõigi lood
ärge lootke pikka iga
olete ju gee emm ood
Suusavõistlus kaunil talvepäeval
Täna kaunis talvepäev,
võistlus taaskord lahti läeb.
Pikal suusarajal koos
oleme me jälle hoos.
Haara minul kinni käest,
libiseme alla mäest.
Kõrvus vihiseb vaid tuul,
lõbus naer on meie suul.
Siis, kui lõppeb suusasõit,
ikka meile kuulub võit.
teised aga jäävad maha,
kaugele me seljataha.
Kodukolde tuli ...
Kui vapraks vahel vaimu ka ei sea,
mõeldes , on talvgi elamiseks hea.
Jääb unistuseks kevadloodus rõõsk,
helge suvesooja paitav päikselõõsk.
Õrnad loodus õied olnud siin maas,
talvelgi südameis õitsevad taas.
Nüüd soojendamas kodukolde tuli,
hinged kallid, kuid ootad kevadtuuli.
Hansi!!!
ÜHEL KEVADPÄEVAL PEALE KOOLI
ÕUES VILISTAB KULDNOKK -
MA KUULAMA JÄÄN.
AKNAL TUIAMAS KÄRBEST MA NÄEN.
PÕRANDAL LAOKIL ÜKS SOKK.
TUPPA MULLAHÕNGU TOOB TUUL.
PÄIKESEST KISSITAN SILMI.
VAATAN SUVALIST FILMI.
KULDNOKK VILISTAB IKKA VEEL PUUL.
TÕMBAN KARDINAD ETTE,
KEERAN TELEKA VAIT.
SÕNUMI SAATNUD ON MAIT.
NÄH, KÄRBES ON KUKKUNUD VETTE….
Kaua
me kohtusime
teadmata kas kauaks
meil jätkub igatsust ja kirge
ei teadnud siis
kas ärgand tundetuli
pea hääbub või on kaua vrge
ei teadnud sedagi
kas lootused ja soovid
kord tegelikkuseks ka saavad
või jäävad ulmadeks
mis kaugustesse
vaid aja möödumisel kaovad
aeg läks
me armastusel oli tuleproove
kuid püsima jäi tundelõõm
ja möödund aeg
vaid kinnitas me soove
et ühtesulamine on vaid rõõm
nii käsikäes
me rada kulgeb
ning südames on rõõm ja rahu
ja iga hommik
kui ta virgub
taas meie embusesse mahub
Ta ärkas.
Oi kes ärkas ,
nagu värske lilleke ta tärkas.
Taas uus hommik käes,
edasi magada tahaks ta kõigest väest.
Aga ärgata tal tuleb,
juba siis kui äratus kella kuuleb.
Ilus naine end riide seab,
vaikselt naeratuse näole veab.
Tõuse ja sära võiks sulle kõrva sosistada,
suure kalliga sind kostitada.
Taevalik hetk
Taevalik hetk mind puudutab,
su unustamatu kirg lummab mu südant.
Sa oled mulle seltsiks iga hetk,
kui üksildasena ma tunnen end.
Oli veel päike igas päevas,
olin veel õnnelik, muretu, rõõmus.
Olid veel sina alati mu kõrval,
Olime veel suurepärased sõbrad.
Veel päevi oli väärikaid, kauneid,
kui me koos vaatasime laineid.
Kui siis päevad möödusid,
ja Sa mulle selja pöörasid.
(Gloria)