Kategooriata luuletused
Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata
Kokku 1866 kategooriata luuletust
Äike
On mustad pilved pisarais
ja välgud löövad tantsu,
kärgatusi kajamas
on pilve vahelt vastu.
Loodus mattub rohelusse,
värskust saavad nõlvad,
öödes pilvepimedusse
puudeladvad kaovad.
Kuivast liivast tõusmas lill
on päikesele vastu,
rohelust näeb kõikjal silm,
pilv taamale nüüd laskub.
- Tarmo Selter -
2023
eile õhtul
õhtu rahu õhkub
päiksest soojaks läinud
tee äärselt männi tüvelt
põllult kus rukis
loob endale terades pead
ülal vihmast tühjaks
jäänud pilvest sellest
et ööselgi aias
õitsevad lilled
suugi enam ei küsi
see kõik on milleks
kui saanud oled
teiste kõrval samuti
päikses avanenud lilleks
mis siis et hing
mis siis et hing
juba teab silm
vaatama kogu aeg
enam ei kipu ons ilus
veel mu kräsupea
et igavesti ei kesta
küllastunud päiksest
see lillena avanend tund
valguse kosena päeva
voolamine
kui sirel õitsmisihas
öö on lakanud
olemast pime
kesk lõhnade värvide
lopsakat pillamist
sa unustad näo ja nime
saad üleni olla vaid
viimaks sina ise ei küsi
milleks meelel see
suvega arutu kaasa minek
10 000 kulgemist
hilinenult märkad
kümme tuhat kulgemist
korraga on taeva all
olgu päev päikest täis
talvel madal hiirehall
kõik asjad on olemises
leidnud omale koha
kellanupp maja välisuksel
käokell köögis
puuriit räästa all
suve lõpus õitsema
hakkav astrite peenar
saun pisut majast eemal
mis siis hetk kulgemises
võib minna katki
lasta ei taha ajast lahti
ka siis kui enam
sa ellu pole armund
on igavene tema kulg
taeva all päikese
põlemisest valguse
pillav tulv
The Beatles - I'm Only Sleeping
Kui ärkan vara hommikul
Tõstan pead, ikka haigutan
Kui olen keset unenägu
Jään voodisse, ujun vastuvoolu (Ujun vastuvoolu)
Palun, ärata mind mitte, ära raputa mind
Jäta mind sinna, kus ma olen, ma olen lihtsalt magamas
Kõik tunduvad arvavat, et olen laisk
Mind see ei häiri, arvan, et nad on hullud
Jooksevad kõikjale sellisel kiirusel
Kuni avastavad, et pole vajadust (Pole vajadust)
Palun, ära riku mu päeva, olen miilide kaugusel (Uuuuh)
Ja üldsegi, ma olen lihtsalt magamas
Hoian maailmal silma peal, akna taga möödumas
Võtan oma aega
Lamades ja lakke vaa .....
Tahavaatepeegel
tagantjärgi tarkus
et kõike peab kohe tegema
et on ainult üks elu
mina nii ei arva
ma mäletan asju sellest kehast väljas
ja kõike ei pea kohe tegema
igal asjal oma aeg
igal peatükil enda eesmärk
igas hetkes, mil oled
teed oma parimaid otsuseid
vastavalt olukorrale
räägid rohu ja lillega
meel endiselt jääb vaikseks
suvepäeva heldusest ja
hellusest valgest pilvest
sinitaevas järve kohal
virvendavas vees
et tulikate õitsemist
päev pilgeni on täis
putketes külatee äärest
ussikeele puhast sina
silm juurde otsib veel
nii kerge on süda
et ilmas sellises saad
olla õhtuni teel
räägid rohu ja lillega
nüüd üht ning sama keelt
Ööhaldjas
kui ma olin
12-aastane
siis ma mäletan
et olin armunud night elfi
rumeenlanna
loodetavasti oli ta ikkagi naine
vähemalt karakter oli
sest muidu oleksin
armastanud meest
ja siis ma palusin talt
et annaks mulle epic mounti jaoks
kulda
saatis mind pikalt
pani ignoori
ja mu süda langes kildudeks
see oli valus
ma tahtsin surra
kui absurd see nüüd
mulle ikka tundub
sa ikka veel ei tea
ka sina mis siis et
oled juba mees ja isa
ikka veel ei tea
mida otsib taeva alt
inimene ons laeval pardal
veel armastus ja tõde
reelingu ääres seismas
elu kui vanem õde
kallis sõber ära küsi
kui kaugele laev julgeb
minna üldse kaldast
ta merel olemist
kui keegi ei valva
Päikene
Sinu silmad
lahked, veendunud, kogenud
Sinu käed
nii pehmed ja hellad
Sinu huuled
kui kristallselge allikas
Sinu mõistus
mõistev ja sirge
Sinu süda
kui elupäästev lõke keset külmunud tühermaad
Sinu kallistus
peletab kurja
toob mind koju
viib igatsuse
olen Sinuga
