Kevade luuletused
Kokku 357 sulavat kevadluuletust - kevade luuletused
Kevad on ilus igal ajal
Ilm meie tuju mõjutab,
meeleolu üles- alla kõigutab.
Päikesel ei sära silm,
hing on kurb ja süda hell,
vihm silmist rõõmu uhtunud on ära.
Vihmast rõõmu tunneb loodus,
ta puhtamaks ja uuemaks saab.
Sellele mõeldes
kurbus hingest kaob sootuks
ja süda rõõmust rõkkama hakkab
kui linnukesel oksa peal.
Kevad südant soojendab
Iga päev mul kevad vaatab vastu,
ta esimene, kes mind tervitab.
Kui päikene kaob pilve taha peitu,
siis kevad ikka mu südant soojendab.
Kevad lilli kingib
ja linnulaulu,
kingib päevi ilusaid.
mõtteid kauneid ja toredaid.
Ikka rõõmuga ma kevadesse astun
ja soojal tundel teda tervitan!
Kevad ennast kõikjal näitab
Kevad ennast aina rohkem näitab,
mahe tuul puudelatvu paitab,
õrnas vihmas putukas end peseb,
lepatriinu turnib rohelisel lehel.
Linnud läbisegi siristavad,
karud mõmisedes unest ärkavad,
lumi kadunud on ammu,
talvetaadil pole enam rammu.
Kevad muudkui tipib,
tikib looduses,
ilu ellu kannab,
hingele rahu, südamele rõõmu annab.
Eestimaal on kevad ilus
Kui linnud kaugel lendvad ära,
siis nad teevad palju kära.
Kurb pilk jääb saatma neid,
nende kära kauaks kõrvu.
Nad tagasi on juba täna,
lustakas nüüd nende kära.
Sinitaevas päike särab,
Eestimaal on elu kena.
Kevad oskab kinkida,
kauneid päevi pakkuda,
neid kui kuusepuud ehtida,
rõõme südameisse jagada.
Kevad tuleb
Kevad tuleb, koputades
Talvetaadi uksele,
kes nüüd kiirelt kokutades
hanged kokku pakib veel,
aru saades, et on juba
ära vaja kolida,
tühjaks teha talvetuba,
külmasaani ronida,
sõita ära põhja poole,
härmamantli tõmbab üll,
kevadiste tuulte hoolde
nüüdsest jätta võib meid küll...
- Tarmo Selter -
2024
Täies ilus ja võlus pakatav kevad
Kevadõhk on magusaid lõhnu
ja linnulaulu täis,
kõikja õide puhkemine käib,
nukrust ei ole, see on läind.
Putukatel mutukatel juttu on palju,
kevad puukoore alt vabastab neid.
Vahtrapuu see juba ammu
oma magusat mahla nõristab.
Kevad toob ilma ja ellu ilu,
paneb õitsema kõik südamed,
võlub unustama mure ja valu,
annab endast kõik, mis anda veel saab.
Akna taga kevad õitseb
Akna taga kevad õitseb,
akna ees lillelised kardinad.
Kevadhõng poeb aknast sisse,
mahe tuul kardinaid õõtsutab.
Porikärbes aknaklaasil,
seal uniselt pirisedes tiirutab.
Aia taga vahtrapuuke,
vaikselt mahla nõristab.
Kahju et saa minna õue,
kevadega tutvuma.
Siiski ta mul puges põue,
akna vahelt, salaja.
Kevad toob soojuse südame
Kevad toob naeratuse silma,
päike paitab kogu ilma.
8.märts rajamas on teed rõõmupäeva,
et naistele soojust ja õnne tuua.
Siis kevad kingib lilleõisi kauneid,
paneb põksuma armastavad südamed.
Kevad on ülepeakaela kallis,
päikesekulda tuleb südamest.
Kevad täis armastust
Armastus paisub suuremaks,
kui näed kevadet tulemas.
Siis süda õnnest lööb pakatama
nagu pungad puul
ja hing laulma kui linnukese suu.
Siis armastus puhkeb kõikjal mu sees,
uus kevade on ootamas ees,
päike sinitaevas tiire teeb,
kõikjal vulisevad veed,
rajavad kevadele teed.
Mul suur on armastus kevade vastu,
tunded head on südames.
Pea kevad tuleb,
naeratab sul vastu
ja hakkab hellitama su meelt.