Vaadatumad Kevade luuletused
Kokku 390 sulavat kevadluuletust - kevade luuletused
Kevad lapsesilmis
Ootan vaikselt pimedas toas
päikesekiirt, mis avaks mu hinge
annaks kevadele loa
muuta naeruks kõik tavased pinged
Tõstaks murekoorma mu õlult
avaks kõrvad linnulaulule
Taastaks rohus kõik kihava elu
See oleks algus lindude lennule
Veidi rõõmsamaks muutub mu meel
kui jalas täpised kummikud
taevast säramas vastu suur pärlikee
kaotamas tavaseid ummikuid
Kevad südamesse pugend',
päikegi paistab juba kõrgel.
Kuid siiski tunda veel
on talve hõngu,
maagi veel on lumekoorma all.
Tahaks sooja,
kuid ei tule -
tuleb ainult külma.
Miks nii,
kui kevad varsti käes
ja sooviks rõõmu tunda
looduse taassünnist,
mis toob päikse südamesse?
Putini lihavõtted
Karu isandale tuli postisaadetis
läänest mitte kaugelt
üllatuse üks pikk - kõrv saatis
selleks Jänku Juss Eestilt;
avab Putin söödava muna
ja oli šokolaadi imetlemas
aga see jäi söömata kuna
atendaadina kink plahvatas;
nii Kremlis sai korjata
diktaatori verd ja liha
seda siis loomadele sööta
polnud pühadel paremat teha
SA KURADI INGEL
sa kuradi ingel, seina peal
kes sul palus ilmuda !?
sa kuradi ingel miks oled sa siin.
miks pole varem näinud ma sind
kes küll tiibu sirutades tuleb mu juurde
kes mind valvab unepealt
kui oleks varem seda teadnud
poleks ärganud ma eal.
ma rahutuid öiid mööda saatnud,
teadmata et ta on seal
ja veel palju muutki tehutud,
loodan et tea ei tea
kui kuradi ingel, sa tungisid mu hinge
sa tahad kõike, mis mul anda on,
sa kuradi ingel sul annan ma hinge
kuid minema siit, siis tuuled su viiks
sa kuradi ingel,..
Kevad
Ümberringi kõik on vait ja vaga,
ka lumi sulanud on vaikselt ära,
pilved kokkupoole nihutanud end,
et PÄIKE taevas särada saaks
iga kell...
Varahommikul on metsas kena,
siin-seal tärkamas on kevadlill.
rohukõrrel kastepisar särab,
loodus on nii tundlik ja nii hell.
***
Räästast tilgub,
piisana langeb,
igatsus suur.
Langeda tahab
ja eks ta siis langegu.
kevadet keelata
pole ju mõtet.
Piisake langeb,
langeb omade hulka,
sinna ta kuulub,
ühtseks saada tahab.
Rohkem piisku langeb
sini-sillerdavasse vette,
paisatakse aina enam
üks ja teise järel.
Piisana liigub,
edasi sõuab.
Ohurikka teega
algust teeb ta.
Las ta läheb,
pane tärkama maa,
kihuta välja
see sünk-must tuhmus,
mis katab maad.
Too rahu meie peale.
kevadetunne
jälle tuppa
tuli kevad
pajuvitsad istutas lauale morsikannu
jälle huuli
mukib ema
kostüüme ja aksessuaare vahetab järjepannu
jälle õuest
naabrilaste kisa
ning hakkide peretülisid kostab
jälle autot läks
pesema isa
kindlasti möödaminnes
naistepäevaks ka midagi paremat ostab
jälle on olemas
usku ja lootust
armastustki kui mõnel õnnesärgiga veab
reklaamidel pakutakse küll
kõigevägevamat ootust
aga kevadetunde
loodusest
valima peab
Sanya
Kevadpühadeks koju
Veidi kahju maha jätta oli oma linna
Samas üle pika aja on ka tore minna.
Olla teel ja palju mõelda
Lõpuks jõuda sinna,
Kus hää merelise tuule värskus tungib ninna.
Tee on tuttav, üle mitme jõe mu teekond kulgeb,
Songermaised põllulapid, külakrantsid julged.
Lumest järel ainult riismed,
kraavid aevad üle.
Kujutlen, kuis suvel siis me maa ja vete süles.
Või ehk pigem nende piiril,
pole lõppu-algust.
Keset kuumi päiksekiiri
Ööpäevringset valgust.
-Tiina Nuum-
Valge vein
Nii kui lumevaibast läbi paistma hakkab hein
pilvevati tagant päiksekiired,
asjalikel toimetustel ees on mingi sein,
kuigi tegelt kõigega on kiire.
Peas üksainus mõte sul ja see on valge vein
kuid ei sellega veel asi piirne...
Oota, kuni ojas hakkab vulisema vesi,
mahla magusat täis maarjakased.
Siis kui linnud säutsuvad ja ehitavad pesi,
siis sea korda habe, köök ja ase.
Lahendust sel murel leida võib vaid kahekesi
senikaua piinelda sul lasen.
-Tiina Nuum-