Laste luuletused
Kokku 233 laste luuletust - luuletused kõige pisematele
Õpetussõnu lastele
Tüdrukud ja poisid
ärge laske koolil norutada
suvepäevad edasi läksid
aga ma võin teid ka õpetada;
tüdrukud, teil pole vaja muud
kui tüütud või kurjad jutud tüütavad
ja ei pea su vaenlane suud
siis las rusikad räägivad;
iga tatt siis eemal hoiab
ja enam patsist ei sikuta
või et kusagil laiab
kui end kaitsed, ära hoiata
ja poisid, kui te lähete kusele
siis ärge tillist kinni hoidke
muidu tilgad lähevad näppudele
pigem te täpselt lasta püüdke;
ning, kui tilgub otsas
ei pea seda ise väristama
tippu vastu seina pekske
siis saab paremini kuivama;
.....
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
Suurde linna
Kord lapsena mind suurde linna
loomaaeda viidi,
polnud eales jõudnud sinna,
värvilised sildid
katsid maad ja katsid maju,
tänavad seal kivist,
kõik nii suur, mu meel vaid hajub,
vaatan taevast sinist.
Majad kõrged, bussid suured,
kõigil on seal kiire,
autodelt signaale kuulen,
takistab mind piire
hajameelselt ette joosta
autodele teedel,
kohe ikka foori vaatan
ristmikel ja pöördel.
Kõrgustes on lehvimas seal
meie omad lipud
sinimustavalgena,
on vardail kuldsed tipud,
särades koos päikesega
üle suure linna,
kuhu jälle tahaksin ma
varsti taas kord minna.
.....
Mutionu
Mullas väike mutionu
ehitamas oma kodu,
süüa otsib siit ja sealt,
käike tuulab juurte pealt.
Vahel veidi tahab õhku,
kergitades oma kõhtu,
surub ennast ülespoole,
murul kerkib mullast hoone.
Mullast onnil pole aknaid,
pole seinu nõnda vahvaid,
pole tube, on vaid uks,
mis päiksele jääb suletuks.
Mutionul palju tööd,
töötab päeval, töötab ööl,
temal kodu peidus mullas,
juurte rüpes, elu kullas.
- Tarmo Selter -
2023
Mitu sõpra
Kellaplaadil mitu sõpra
oma aega käivad,
kõige pikem kiirelt tõttab,
sekundeidki näitab.
Keskmisel on veidi aega,
samas on tal kiire,
näeb ta veidi rohkem vaeva,
luues sekundile piire.
Pole kiiret lühemal,
kes vaikselt ringi rändab,
sekund minutiks nii saab,
et tunde kellal anda.
Kahel korral kokku saavad
ülemises otsas,
jutustavad ööl ja päeval
kuni sekund ootab.
Siiski ei saa unustada
inimlikku fakti,
kui saab kella keerutada
ikka suve/ talve kanti.
- Tarmo Selter -
2023
TIBU PÄÄSEMINE
TIBU TIBATILLUKENE
LIIGUTAB END MUNAKESES,
KUI ÜHTÄKKI MÄRKAB TA,
ET KOOR SEE HAKKAB VÄRVUMA.
TA EHMATADES TÕUSEB PÜSTI,
KOOR SEE LÄHEB KATKI PRAKSTI,
PALAVUS KÄIB ÜLE PEA,
EHK TA PÄÄSEB KEEMATA.
VÄRVIJA SEE ÕNNEKS MÄRKAB,
TIBU ÕNNESTUB TAL PÄÄSTA,
HEA, ET MUNA VETTE VEEL
EI OLNUD JÕUDNUD KEEVASSE.
NÜÜD SEE TIBU KASVAB LAUDAS,
KANAEMA TEDA VALVAB,
KUNI KASVAB SUUREKS TA
JA MUNE HAKKAB MUNEMA.
- TARMO SELTER -
2023
Päike ja kuu
Ükskord ammu tasa-tasa
kuu see kukkus taevast maha,
tähed sillutasid teed,
et kuu see tuleks taevasse.
Päike vaatas juba ammu,
kuu see talle jäämas jalgu,
pole kasu pilveparvest,
tuuleiilist märjast, kangest.
Kuu see ühes päikesega,
pilvepiiril äikesega
päeval nautis taevailu,
öösel uinus, kui on vilu.
Aegu möödus, kuu see taas
tahtis paista üle maa,
luua ilu tähtedega,
joonistada varjudega.
Vahel tõesti on ju nii,
et kuu see paistab päevalgi,
elu üllatab ja loob,
loodusilu meile toob.
- Tarmo Selter -
2023
Tammetõrud
Tammetõrud on nii mõrud,
parem hakkan voolima,
tõrudest loomi vorpima,
muist jätan notsudele ka.
Tikukarbi võtan ette,
väävlitest kõik puhastan,
sest tammetõrudest, kui meisterdama hakkan,
ma tuletikke kasutan.
Tikkudest teen kopliaia laia,
tammetõrudest teen lehmakarja.
Kastanitest puudu tuleb veel,
neid toon juurde kastani alleelt.
Nüüd mul naasklit läheb vaja,
naaskliga hea auke teha,
et augus püsti püsiks tikk,
tikk ei tohi olla liialt pikk.
Kätte on jõudnud videvik,
tõrudest loomade rivi õige pikk.
Sarvedeks ja sabadeks on neil tikk.
Mina ise .....
JÄNKUPOISS
JÄNKUPOISS SEE HÜPELDES,
AIAS RINGI KARELDES,
LEIDIS AKNALT MUNAKORVI,
ARVATES, ET MUNAD TOODI
AINULT IKKA TEMALE,
KARVASELE, KENALE,
TUBLIMALE JÄNKULE,
TAGAAIA VÄLGULE...
JÄNKUEMA KURJALT TULI,
OTSIDES, MIS KADUND' OLI,
LEIDES POISI KORVI SEEST,
MILLE SEES NÜÜD ELU KEES,
SEST EI TEADNUD JÄNKUPOISS,
ET KUI JÄÄB TA MAGAMA,
MUNADEST SIIS TIBUD SAAB
SOOJAS VÄLJA HAUDUDA...
JÄNKUPOISIL KURI KARJAS,
NÜÜD EI SAA JU KOKSIDA,
ENAM POLE ÜLDSE NALJA,
EI SAA MUNE OTSIDA,
SIISKI LOHUTAMAS TEDA
PISITIBUD VÄIKESED,
KELLE EEST SAAB HOOLITSEDA
JÄNKUPOISS NII TUBLI .....
Käänded
Tagasi sinna perseauku kooli
ma minna ei hooli
ei peaks ka ükski teine laps
kui olla seal pole lops;
aga ühel päeval juhtus trikk
emakeeleõps kaunis tšikk
mul andis 7 klassis eratunni
nii, et ajab karvad krunni;
tahtsin veerandihinde saada 4
olen olnud üks loll klassiveli
et üks lihtsamaid aineid kehvasti
ja vaja neid vastata hädasti;
kuna koolipoisi sarmi vähe
oli õpsil läinud ise mõte pähe
et ma tulen laua taha, kus ta seisab
ning õpilane käändeid kordab;
tahvlile kirjutas ta lauselõppe
ja mõtlesin talle ka anda õppe
pööras õps korra lauale üm .....