Laste luuletused
Kokku 255 laste luuletust - luuletused kõige pisematele
Õpetaja meenutus
See kevad on sundinud vaatama
aastatetaguseid tulekuid.
Väiksed käekesed emade pihkudes,
pilgud akna peal saatmas neid minekuid.
Veel väikesed on käed ja te jalaast,
suurde maailma viimas on need.
Ema südamesoojus toeks alati on,
isa näitamas teil õiget teed.
Täna lõppemas ühe raamatu reis,
siin lood olid argipäevaselt soojad.
Oli sõprust ja tarkuse kogumist –
te ise olite päevade loojad.
Neli aastat me veetsime iga päev koos.
Nüüd ootamas kool sõpru häid
Mingu õpinguaastad teil tegusas hoos,
tarkus paitamas olgu te päid.
Kevad ja rott
Kevadel kui tärkab muru,
rott see nina välja pistab urust
rõõmsalt hõiskab küll on soe
suisa kevad põue poeb.
Sibab ringi siia sinna
kauneid lilli nuusib nina.
Sinililled, kellukesed,
rott see supleb lillemeres.
Kui ta lõpuks ära väsib,
mättale jääb tuttu rott.
Päike ikka soojalt paitab
rotil uinuda ta aitab.
Pingu Ja Valgeke lumememme meisterdamas
Pingu ärkas täna hommikul vara
mõtteis oli kindel tal soov
täna teha üks vahva lumememm
sest lumi oli mõnusalt sula.
Läks äratama Valgekest tasa
kellel vurrud nina all
võbelesid raskest norskamisest
nagu põrisev automootor.
Pingu sosistas talle kõrva
nii ta oma silmad avas
haigutas suu hästi laiali
uniselt veidi aega maigutas.
Joostes läksid trepist alla
haarasid külmpkapist kala
pugisid kõhu kiiruga täis
panid selga joped ja jalga
pehmed ning soojad saapad.
Kahekesti hakati veeretama
palle lumememme tegemiseks
esimene valmis ilusti ja
südames ol .....
Pingu ja Valgeke
ühes armsas kohakeses
nimega Päntajala küla
keset laiuvat orgu
mäe otsas on maja.
jäisest lumest tellistest
laotud ümmargune pisikene onn
kutsutakse seda tegelikult igluks
kus elavad armsad loomakesed
inimesi siin külas ei ole...
see majake on koduks kahel
vahval semule nimedega
pingiivinipoiss Pingu
hülgetüdruk Valgeke.
Pingul on kollased jalakesed
nendega ta alati vahvalt paterdab
Valgekesel must nöbinina ja silmad
sinised nagu ookean peas säramas.
hommikusöögiks maitsev kala
siis järgneb lõbus mängimine
õhtuti peale tõmmatud lumetekk
kui o .....
Õhtulaul
Maa katab öö must riie,
see läheb aeglaselt, kuid katab hiie.
Lapsuke, jää hällis magama,
maga hommikuni sa.
Õrnvalgeid pisaraid nutab kuu,
merineitsidel on öised laulud suul.
Tähed taevas löövad tralli,
hobused hirnuvad ärevalt tallis.
Vahest juhtub nii, et kui öisel ajal,
kõnnid hiirvaikselt metsarajal,
haldjad tantsu löövad seal,
uhked metsakroonid peas.
Sina, oma hällis, jää magama sa,
las õhtulaul suigutab su tukkuma.
Äratavad sind hommikuhääled,
nähtamatud, õhkõrnad tuuled.
Minu õpetaja
(analoogiad)
Sa oled päiksekiir,
mis näitab väiksele, kus läheb piir.
Sa oled autorool
ja nii on lastel suunaks ülikool.
Sa oled vihmapiisk,
kes ujuda võib vastuvett kui kiisk.
Sa oled pehme pall,
nii pehme, nagu vanaema kootud sall.
Sa oled kahekordne vikerkaar,
kuid vahest nagu üksik saar.
Sa oled pliiatsiga tehtud joon
ja jagad kõigiga, mis lood.
Suvepuhkusele!
Näe, kevad lehvitab, teeb pai!
Soe päike suve algust teatab.
Meil kolmas aasta otsa sai -
kõik õppetööga seotud peatab.
Taas õpetaja jagab mappe,
neis te enda tehtud edusammud.
Ka emmed koristavad kappe –
sa kärsitusest trepil tammud.
Nüüd aeg teid suveteele viib
ja päike pruuni jume annab.
Toob naeru näole kirjutiib
kui tuul ta maasikale kannab.
Aeg edasi kuid ikka rühib
ja sügis piilub õunapuul,
tuul sügislehed kokku pühib
me kohtume taas naerusuul.