Leina luuletused

Lein

Nii rõõmus olid veel eile
ma kurbusest jagu sain
See üürike aeg kuulus sulle
käest lahti lasta nüüd võin

.

Hoidsin Su kätt ja vaatasin Su silmi,
Veel uskumata, et see on ilmsi.
Su soe käsi vaikselt maha jahtus
Ja Su silmist eluvaim tasa lahtus.

Hoidsin Su kätt, kui Sa lahkusid,
Imestades, kuidas küll mahtusid,
Su eluteele kõik need raskused
Ja kuis Sina neile vastu astusid.

Ma hoidsin Su kätt ka siis, kui olid läinud
Mõeldes sellele, mida olime näinud.
Aitäh, et Sa olid ja aitäh, et ka jäid,
Isegi siis, kui liig raske kõik näis.


Maivis L.

Jää hüvasti laulumemm!

Jõulukuul lahkus üks laulusuu.
Imeline aeg ta endaga kaasa viis.
Ta rahus tukkuma jäi igaveseks.
Vaikima jäi laulusuu.

Meile jäävad tema laulud alles.
Jäävad südamesse igavest.
Kuusepuule laskunud on inglid.
Valu paistab välja ehetest.

Jää hüvasti laulmemm!
Jõulud pehme aseme on kinkinud Sull'.
Valge pehme pilvepadja peal Sul puhata on hea.

Rahu

On aegu, mil' surm võtab oma,
ei keegi siin vaielda saa,
need hetked koos Sinuga täna
jäid viimaseks, kohtume taas
seal, kuhu läksid Sa ära,
hing rahus nüüd puhata saab,
tulen varsti, kuid mitte täna,
küll jälle me kohtume taas...

- Tarmo Selter -
2022

Ümberringi

Ümberringi tühjus kõnnib,
mu ümber ja mu südames.
Istun veel viimse tunni,
Sinu lähedal Sinu voodi ees.

Lilledki pead norgu lasksid,
mis laual olid, vaasides.
Kustus nendegi õitesära,
mu silmad olid pisarates.

Küünal laual veel ei kustund,
õige õrnalt leegitses.
Toas käis tasapisi vaikus ringi,
kurbus hiilis südame.

Jääd me südamete valgustajaks

Merelõksu püüti Su keha
Muinaskuu ööl ekseldes vette
Õrnaks võbeluseks vaid jäid pinnale
Arg lainetus ja kadus seegi

Kuid Sa ei läinud...

Said valgeks liiliaks Ta sinistes silmades
ja tihaseks me aknail talvehommikuil
Said armastusest tulvil lauluviisiks viiulil
ja heledaks virmaliseks me taevateil

Jääd me südamete valgustajaks

Kuniks kohtume taas

Ma annan su vabaks

Kõik on sul tehtud
Mis tegid
Ei ole sul ühtegi süüd
Kõik on nüüd nähtud
Mis nägid
Vahetada saad rüüd
Maine jääb maha
Lahkud taevaste taha...
Ma annan su vabaks
Ma luban sul minna
Kaugele ,kõrgele
Tähevöölinna

Üks hingeke rahus magab

Lillede-ja pärjakoorma all
üks hingeke magab,
see hing on nii noor ja nii puhas.
Kui ükskord need lilled
närtsivad seal,
siis hing tõuseb taevasse,
seda ma tean.
Inglid kõik ootavad pilvede peal,
et hingele uut elu
pakkuda seal
Taevalaotuses palju hingi on koos,
nii noori-,kui vanu,
laulab taevane inglite koor.

Keda ma nüüd kaisutan

Keda ma nüüd kaisutan,
või mida elult ootan?
Mu armastus läks teistpool teed,
ma leinas tagasi vaatan.

Nii tühi tunne südames
ja kurbus närib põues.
Mul tunne sees on selline,
nagu müristaks seal kõue.

Olen tundnud palju valu,
palju hingepiina.
Kuid kõige suurem valu see,
kui lilli hauale viin ma.

Emadepäev

Emadepäev
Ilma emata
Nutuvõru ümber huulte
Kängitsen ma oma nuukseid
Püüan olla tugev
Tugev oma hingelt
Et lasta minna
Oma kallil, ainukesel emal
Minna sinisesse sinutusse...

Head teed...

Head teed,
me armas, kallis ema...
Me südameisse alatiseks jääd.
Su häält ei eales kuule enam,
kuid unenägudes Sa taas meid näed.
Sa tead ju ometi, me kallis ema,
kuus südant armastasid aina Sind.
Kuus küünalt kodudes on läitnud nemad.
Sel hetkel nendel kurbust täis on hing....

Mu ema

Mu ema,
ma tean, et oled mu juures
kui mure mind painab.
Või olen siis rõõmus nii suures,
taas oled mu juures – aina.
Mõni hetk võib nii valus olla,
siis kui tean, et Sind enam ei näe...
Võid mu mõtteisse alati tulla,
Sul ulatan tulekuks käe....

Armastus jääb püsima

Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda

Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama

Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni

Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!

Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!

Vajub vaev ja sulgub suu.

Elumere tormisesse taeva
tõusid tähed.
ÖÖ tikitud kullane kuu.
Eredamalt säravad kui
maisest elust lähed,
Vajub vaev ja sulgub suu...





---Ando--- 28.11.2021.a.

Hing puhkab

Ei, ta ei lahku Su juurest,
Ta on Sinuga koos
Sinu mälestustes, mõttes,
Sinu eluloos...

Sa ära unusta teda,
tuleta meelde
need hetked nii kenad
Teie ühisel teel veel...

Hing puhkab vaid veidi,
olles Sinuga hetkes,
kuni lahkuma peabki
uude ellu ja retke.

- Tarmo Selter -
2022

Veel vaatan Sul otsa,
veel otsin su silmi
kuigi aega ei saa osta,
ei unes ega ilmsi.
On uskumatu, et oled läinud
et Sind ma enam ei näe
ja kõik, mis alles jäänud,
on mälestused mu käes.




Maivis L.

Kahe südame vahele
valu ära mahtus
hetkest, kui üks neist,
äkki maha jahtus.

Tühjus embas leina,
mis sinust maha jäi,
Sest nüüd enam Sina
siin maailmas ei käi.





Maivis L.

Habras hingeke

Läks viimsele teele
üks habras hingeke,
teda õrnalt kandis
mahe tuuleke.

Kõik sünged pilved taganesid
ja särama lõi taevatelg.
Valgetiivulised inglid
juba ootel olid kõik,
et võiks pilvedele kanda elu,
elu,mis rändab edasi...

Head teed,head teed!
Kohtumiseni!

Hüvasti

Üks küünlavalgus kustus ära
Kustus kogu elusära
Alles ta põles heleda leegina
Kuidas nii järsku sai kõik juhtuda?

Hetkel kõik on tasa, tasa
Mõistus tõrkuda,vaid tahab
Küünlaleek ju alles säras!
Tasa,tasa kustus ära...