Vaadatumad Leina luuletused
Kokku 141 kurba luuletust surmast ja matustest - leina luuletused
Head teed...
Head teed,
me armas, kallis ema...
Me südameisse alatiseks jääd.
Su häält ei eales kuule enam,
kuid unenägudes Sa taas meid näed.
Sa tead ju ometi, me kallis ema,
kuus südant armastasid aina Sind.
Kuus küünalt kodudes on läitnud nemad.
Sel hetkel nendel kurbust täis on hing....
"Nöör ja seep"
Sa istud oma laua taga.
Sa tead, et on aeg minna.
Ütlesid seda endale juba ammu,
lööd valule käega, las minna.
Sul on videokaamera, paber ja pastakas,
paned kirja oma viimased read.
Kiri on kurb, kaugeltki mitte naljakas,
lõpuks pääsed sellest valust, seda tead.
Sa arvad, et see on mäng.
Kes esimesena sureb, on võitja.
Nagu vene rulett,
väljub siit mängust vaid üks.
Arvasid, et keegi ei hooli.
Eksisid.
Jäi tegemata viimast korda su voodi,
sest loobiti su südamesse mürginooli.
Sa sulgesid oma toa ukse
ja suletuks ta jäigi.
Enam keegi sellest uksest ei .....
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
Armastus jääb püsima
Päiksetõusu kinni hoidsin
iga oma meelega
Päiksetõusuga Sa kaasa minna tahtsid-
Minu juurest ära minna, lahkuda
Kuid päiksepuna tasa tõusis
taevas kõik lõi veretama
Hakkasin Sind vaiksel viisil
tahtmatult üles äratama
Su uni oli nõnda sügav
vaatasin Sind ainiti
Meid armastus on ühte köitnud
viimse hingetõmbeni
Aga päike, see käib omasoodu
kord vajub ja tõuseb jälle ta
Mu kallike, taas päike loojub-
Näe! Taeva all on vikerkaar!
Iga kord, kui päike tõuseb,
või kui vajub looja ta,
siis ma hüüan järel talle
Hea,et olid ja oled olemas!
"Miks hüüab ta mu nime"
Istun üksi muuli peal
ja vaatan kaugusesse.
Kurb on mu meel,
sest liialt kinni ma
olen oma mälestustes.
Merel on torm, on pime,
on pime ja on külm.
Vali tuul ja võimsad lained,
äikest lööb ja paduvihm.
Ma kuulen kellegi häält,
kuis hüüab ta mu nime.
Kuis karjub ta appi,
sel tormisel merel.
Kes ta on?
Kuis välja näeb ta?
Miks hüüab ta mu nime
ja kas tunnen ma teda?
Need küsimused hetkel mõlguvad mul peas.
Kas kuulen-näen viirastusi
või pesuehtsaid ingleid enda ees
seismas üksteise kõrval rivis, reas?
Üks inglitest hüüab mu nime
ja minu su .....
Alati
Laman nõrgana voodis
ja ootan surma saabumist.
Sind nii väga endaga hüvasti jätma ootan,
kuid sina oled ammu juba minust loobunud.
Või õigemini olin mina sulle ei öelnud,
sest kohtasin kedagi teist.
Kedagi, kes vaene polnud,
kedagi, kellel sarmi oli palju olnud
Kuid nüüd laman üksinda ja ootan enda surma
siin näruses vanas haigla palatis ja alasti.
Kuuskümmend aastat siin ilmas piinelnud,
sest raha olen armastusele valinud alati.
Igatsus
Aastaid olid tuulevarjuks
Tormis käisid minu eest
Kuidas ilma ära harjuks
Igatsus ei kao mu seest
Kurja võtted kukutavad
Kes mu alla padjad laotab
Kurjad mõtted hukutavad
Kes mu kurjad mõtted kaotab
Eluvankri rooliratta
jätsid juhist tundma puudust
Minu palveist hoolimata
mulle surmas murdsid truudust
Kaitseingel
Mu kaitseingel lahkus
rebides lahti maast
Kas oli tal valusam elu
ja murederohkem ta hing
Ta oli nii lahke ja armas
Tal süda soojust ja armu täis
Nüüd taevasse päriselt minna
ihkas ta kurnatud hing
Tean,võimsamat kaitset
ta mullu
saab jagada pilvede pealt
Teispoolsuses kohtume jälle
seniks inglisilm minu peal
Habras hingeke
Läks viimsele teele
üks habras hingeke,
teda õrnalt kandis
mahe tuuleke.
Kõik sünged pilved taganesid
ja särama lõi taevatelg.
Valgetiivulised inglid
juba ootel olid kõik,
et võiks pilvedele kanda elu,
elu,mis rändab edasi...
Head teed,head teed!
Kohtumiseni!
Hing sul ikka helendab
Süda soe kui ahjukivid
Hing kui hele taevatäht
Sa meie elus helendasid
Sulatasid südameid
Kui tuli tugev põhjatuul
Lõi su lokid lehvima
Hallaga su hinge peksis
Süda hell ei heitunud
Tuli tali, pakane
Jäätas kauni südame
Keha kerge vandus alla
Hing sul ikka helendab
Olid ilus lind
Pikad jalad, pikk on nokk
oled ilus lind.
Olid ära. Tulid - šokk.
Mis on selle hind?
Vanaisa - minu kallis,
jalutasid rabas.
Juuksed juba ammu hallid,
terviski nii habras.
Miks sa tulid koovitaja?
Miks sa viisid tema?
Meie elu hävitaja!
Miks just minu oma?
Varsti aeg ja jälle lähed.
Ei igatse me sind.
Taevakaarel uued tähed.
Olid ilus lind.