Riimiluule luuletused
Riim, piim, võta üks viin
Kokku 167 luuletust, mis kindlasti riimuvad
Palju lihtsam oleks kui...
Kui mitu poriveest jõge
pean tühjaks veel jooma
et värsket ja puhast
nirekest leida kus allikavesi
Kui mitu ämbritäit nõge
pean korstnast veel tooma
kaua sobrama tuhast
kas hõõgub veel kusagil süsi
Kui palju pean suudlema käsi
et leida mis mulle on soe
kustkohast veel otsida õiget
saalitäis suudeldud valeks
Palju lihtsam kui süda ei küsi
kui õige või vale ei loe
ei hooliks teen/tehakse haiget
hetkes vaid elaks ja põleks
Sisehunnik
Kas mäletate kiusamise lugu
kus osalised sarviliste sugu
suur puskis väikest sunnikut
too omakorda vähemat
ja vähim sitahunnikut
nii rääkis lugu vähemalt
Mu süda sarvedesse aeti
taas väikseid lõhku suurtel ind
suur lõhkus väikest sunnikut
ja väike sitahunnikut
mind mittemiskiks küünemustaks säeti
sest sitahunnik puskis mind
Mis mul nüüd parata
on's keda kiusata kui mina sigatsen
küll tahan turja karata
ma juba ammu otsin igatsen
ei leia siiski viletsamat venda
mis teha- võtan ette iseenda
Ma olen enda sisemuses peituv
suur keskmine ja väike tigedu .....
Valge roosi päev
Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.
Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.
Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!
Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"
Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...
Tule ja jää kohtumine
Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.
Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.
Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.
Sügis
Kuldsed sügislehed teel
puudeokstel lehti väreleb veel
minu hinges rõõm on sees
päike kulda kallab veel.
Rukkipõllul vili õõtsub
laiadel väljadel tuul lõõtsub
vana aidauks nukralt kiiksub
viljasalves hall hiirekene piiksub.
Meeleheitlikult vares kraaksub
kuskil kaugemal lendavad laastud
tasapisi elu edasi tatsub
suur lootuskiir sügisesse astub.
Ukraina suvi 2022
Põrgulik pinge, loomalik toonus,
tohutu koormus, Ukraina loomus,
tuli, veri, surmakutsar ringi kõnnib,
siin süsinikust teemant sünnib.
Põrgutules tuhaks muutub argus.
Vabas Ukrainas vaba maailma valgus.
Vene nats ja lääne lödipüks veel vaatab,
kuidas tunda su mõõka saab iga saatan.
Ei säästa siin keegi vaenlase mainet.
Ei Sauroni pilk enam kedagi veena.
Ei hirmuta enam Turmamäe laava.
Слава Україні! Героям слава!
Elu võõras käes
Ma nutan suhteliselt harva
kord aastas paar
või paaris aastas kord
kuid juhtub vahel piisa poetan
see minu valu langev vähendus
on pisar mingi tähenduse karva
neil kõigil tähendus
klaaskumeraima pudeliku soetan
jah olen kange
mul mure harva väljapaistvalt langeb
niisama teinekord ka poetub rõõm
ma püüan tunded mured rõõmud kokku
klaaspeidikusse pakku
üks väike klaasis kätket lokslev sõõm
Mõnikord kui õhtuti on aega
kaen karikasse poolenisti täis
nii ilusad nii valusad ma õhkan
on olnud rõõmud kannatused mured
mu elu näitus
vaid loodan pudel ennemi .....
Jäämehe armastus
Mu jäämehe süda on purunud
kohati sulanud pärliteks punasteks
kohati kildudes katmas maapinda
juhtus kui olin ta surunud
taas enese kallisse rinda
Süda oli suurem kui enne
enam ei mahtunud
hetk varem olin kogenud õnne
hetkeks olin tundnud sind
mul südant polnd- piisavalt külmunud jahtunud
Südametu ma jäämees nüüd olen
teistele lõpmata kuri- sul lahke
naeratan isegi jäämehe naeratust
õhtuti aknaaluseks tulen
no vahtige naabrid- mu tundmusi nähke
Siis aga polnud südant ei sind mu jäämehe naine
kõik oli kevade tulvades sulanud
kõik oli talvistes t .....
Mõte
Ühelgi mõõdetaval kiirusel peale järele ei jõua
sabast saab kinni ehk haaratud, kuid kätte muud ei jää
järsku on hoopis nii, et endalt me liiga palju nõua?
oma suurte ootustega unustame väsinuks töötatud käe
Mõtted laastavad maad kui raevukas keeristorm
kiskudes lahti varem kokkulapitud tervikud
lihtsam küll oleks, kuid alatihti puudub neil kindel vorm
segapuntra ja selge pildi vahel seisavad kõrged tihnikud
Slava Ukraina
Varastel on pikad näpud
pikad ahnitsevad käed
varastel on tuumanupud
jõhkrad relvad suured väed
Läksid varastama taevast
võtma tükki jõest ja merest
tankist lennukist ja laevast
kostiks lennutasid terast
Läksid vargad silmad näljas
mõtteis juba jagamas
näpud kuldses viljaväljas
väiteis rahu tagamas
See turulkäik- kui poodisõit
justkui telliks väikse viina
justkui kergendanuks põit
kuid kõlab: "Slava Ukraina"
Metalli verd ja laipu kuhjub
tulgu aina- juurde mahub
iga uuem rünnak luhtub
kallilt saabub lõpuks rahu
Miks sa sõdid vene .....
Kala lima
Emale meeldib kala
peres talle on see pala
valmis 2 tk lõikasin
noaga ära nuumasin
olen nagu sarimõrvar
mu verijanu on avar
mil liha lõigun
soolikaid ja päid eraldi kogun
15 minutit ahjus
oodatakse kala lima janus
ja kui ongi valmis
ema merelooma sisse vehkis
Uni
Oli see vast tore uni
nägin kuidas suvi tuli
Püüdsin aasal liblikaid
noppisin metsas maasikaid
Õhus õrnas liuglesin
päike süles, uinusin
taevatähti korjasin
maa peale pildusin
Tuulel kinni hoidsin sabast
lendasin üle soost ja rabast
Tundsin end kui linnuna
Nii vabana ja piirdeta!
Ilmatüdruk
Ära ole tühja täis
vaat kui torkan õige kähku
tuule vilinal siis näis
palju oli- kõik siis nähku
Ära ole pilvi puutuv
kõu kõminat ja vihmanuttu
tihti mossitav ja muutuv
parem lahke näoga juttu
Ära kanna tormituuli
seespool vilinat ja ulgu
parem kaunistagu huuli
naeruhammas elu kulgu
Ära peida endas kuud
päästa põust ja särata
lase tondivarjud puul
öisel õuel ärata
Ära varja päikest päeva
kindlasti siis torkan augu
susse- suve näeme vaeva
teeme ristikutest rõugu
Ole minu ilmaneiu
minu ilma sinu ilma
lood mu üksildase laiu
tormitalv .....
Vastutus
Tundub küll et veider on see soov
sest sina kindral
mina kõigest vari
Ma vältimatult kaasas igal pool
sa astud sammul kindlal
mina vari
Ma tahaks tõsta ükskord sinu saua
vaid viipaks rivist meest
käsk sõdureile anda
Vaid tahan korraks mitte hoida kaua
kõik tagajärjed antud käsu eest
ma jätaks oma kindralile kanda
Käib kindral võttes jumalatelt võlgu
tal võidulainel sõidud
mina vari
Diil sama tundub saatanaga esialgu
niisama kindlad võidud
kannul vari
Üks pool mul ennast armastab üks vihkab
ma olen palju parem
ehk küll sala
Kõrv kuulab tänulikul .....
Rähn
Rühnil oma ateljee
Avatud on iga päev
Peas tal müts on punane
kaelas mõõdulindike
Kangad erivärvilised
tikandiks on udusuled
Nokaga ta lõikeid pusib
Meistrimees on oi,kui usin
Varba otsas niidike
Siidiussi kingike
Ei või kangas käriseda,
nagu harakate saba
Rähnil harakas on meeles
Kädistas ta igas keeles
Kelkis oma kullaga
Valgest rüüst vaid unistas
Rähnil oma ateljee
Kullast kallim on tal see
Kangad erivärvilised
Tikandiks on omad suled
Kukk ja kana
Kana kaagutab
Kukk koogutab
Kana hakkab munele
Kukk poeb peitu õrrele
Kana muneb neli muna
Kukk nüüd kirema on visa
Kana oma kõhu alla
peidab neli munakest
Õrrelt aga lendab õhku
Kuke neli sulekest
Tähtsust täis on Kukepeedu
peas tal hari punane
Ära oodata ei jõua
millal koorub tibuke
Kiusamine
Kuhu ennast kaotada
kui teised mind ei talu
kel südame saan paotada
kus peita enda valu
Miks taluda on teil nii raske
mu süütu rahulolu sõõm
miks minu pisar mööda põske
on teie igatsus ja rõõm
Kui keegi samuti teid suruks
maadligi oma talla all
kas poleks nii et läheks puruks
hing teilgi habras kui kristall
On kõigil maksta oma hind
kas kiusajal on äkki hea
ta käes on katkitehtud hing
kas parandada teab- ei tea
Miks on su käes kui pole loonud
mu õnn mu rõõm mu elulust
Kas lõhud sest liig vähe saanud
sa oled elus armastust
