Riimiluule luuletused
Riim, piim, võta üks viin
Kokku 179 luuletust, mis kindlasti riimuvad
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Murdepunkt
Senikui said ristutud,
Tulevik ja minevik,
Ahastanud ilmega sihkasid,
Omavahel ristuvat ilget ja ilmekat.
Kadedus silmi lausa pimestas,
See, mis kunagi sind imestas,
Saigi lõpuks omana ilmutud,
Virgu nüüd, - liisk sai visatud,
Nüüdseks sai too olu kildunud,
Ütleksin, et ka mälust irdunud.
Tean, sinu murdepunkti eel,
Palju valu, piinu kohtus teel,
Oled täis unistusi aega läbi elanud,
Aheldanud kurbus veel ja veel,
Õnnetunde olemist on keelanud.
Ei jätnud rahule armetu meel,
Seda kõike oled sisse neelanud,
Sellega kõrvu liikusid eemale,
Õnneks laiali mindud t .....
Olen
Ma pole küll meremees
kuid laineharjal tahaksin sõuda.
Ma pole küll jahimees
aga osa saagist tahaksin nõuda.
Ma pole lendur
kuid julgust tahaksin kanda.
Ma pole filantroop
aga endast kõik tahaksin anda.
Ma pole mägironija
ent tipus tahaksin käia.
Ma pole kaevur
kuid teemanti tahaksin leida.
Ma pole ehitaja
kes samba püstitaks nüüd.
Ja pole kohtunik
kes tunnistaks kellegi süüd.
Aga ometi kõike ma kogen
ja unistus seisab mu ees.
Kõige tähtsam on see kes ma olen:
Isa, Poeg ja ka Mees.
Hunnitud Avarused
Время – вот преграда,
Редко, лишь когда-то,
Может повезти,
Для глаз усладу,
Для души отраду,
Охотливо приобрести…
Oivalised avarused rõõmustavad silmi,
Kaunidus kunagi sinu ees laiali lebas,
Pärastiselt kerkivad need ilmed,
Vaiksetel vilkudel ainultki peas.
Ükskord vedas mul tabada ilu,
Püsib see mälus kireva jäljena,
Ega valetama ma ei kippu,
Ilma vapustuseta see ei jäeta...
Simple cure, it gets so warm,
Afterall because of these ones,
Seemed to make restless calm,
Naturaln .....
Võõras ja vägev
Võõras ja vägev
taevast ta tuli
pudenes pilvist põikpäine
kippumas kohe ka kuningaks
võttis valla valitseda
Ei kõhelnud koha kommetest
sidumata seadustest
kirjamata kokkuleppeist
tegi tahtmised tähtsamaks
sellist on naised alati tahtnud
Varem ei võideldud vägisi
katsuti kaaluti kavalalt
sortsid seoti sõnadega
vanatühjalt võeti võlgu
vaja siis vannuti valetki
Taevast tulnu tuld ja terast
maitsesid mullused mõrtsukad
vaenlane visati välule
sortsid suruti sohu
käredad eided imetlesid igatsesid
Saaks vast sellest silmarõõmu
kange koikukaaslase
muist .....
Stromka
Stromka vees julgad ulbivad
Pole üksi vaid on hulgi nad
Vesi on suht räpane
Madal, külm ja kakane
Isiklikult eelistan Pirita randa
Stromkat nähes pööran kanda
Stromkal rannas kõnnivad vanamehed
Nii pruunid et peaaegu neegrid
Viina joomiseks kasutavad peekrit
Nali tglt pitse
Näitavad oma oldman
Aga su ema siin rannal nii kurvikas
Ilus ja pruunikas
Talle lükkaks hea meelega sisse
Mõlemal pool riista tahaks tunda ta topelt D tisse
Mulle meeldib vaadata rannas pruune kanne
Mõnel lihtsalt kõndides on pead pööritavalt annet
Tahaks krabada peput ahnelt
Tahaks tunda nii .....
Koolipäev
Istun siin vaikuses,
tunnikell helises.
Õpetaja jutustab,
klassivend haigutab.
Leheküljenumbrid üleval ja all,
kes mõtles välja sõna lumepall?
Kõik need sünonüümid,
mis on homonüümid?
Kuhu ma selle koma panen?
Õpetajale järgnen.
Mida ma teen?
Mis asi on antropogeen?
See teabetekst nii keeruline,
see on nii ebaloogiline.
Miks on murdekeel nii veider?
Kus on see kuukalender?
Kuuvalges
Õhtul kuuvalges kõnnin,
taas ellu ma sünnin.
Tähistaevas särab,
keegi kaugel naerab.
Tuule kohin mu kõrvus,
südames mu hoolivus.
Vihmapiisad langevad,
mõtted mind painavad.
Kuulen kellegi samme,
keegi mängib trumme.
Veeloigul mu peegeldus,
rõõm mu sees kadus.
Tuuletõusmed
Külvaks tuult ja lõikaks tormi
pole põlispõlumees
miska kastaks miska väetaks
kuidas saada saagid normi
Esimesed aastat kaks
luurin põllul silmad vees
külind tormi lõigand tuult
saak on jäänud viletsaks
Kannan kannatust kui mäge
andke tuuletiival jaksu
pange tormivõrsed tõusma
nõutan taevast abiväge
Vaikib taevas- vastab öö
tasuks andameid ja maksu
luban- meeletuna nõus ma
papist poiss ei riste löö
Saabub keerub noorepoolne
alasti kui ahvatlus
tuuled tormid tülid saan
võtab naiselikku hoolde
Ma ei kahtle keerubinnas
laiub hinges kahtlustus
.....
Lõputu Unistus
Jäätunud päike
Sulanud kuu
Maailma äärel
Vuhiseb tuul
Vaataks korra alla sealt
Ja edasi ei tea mis saab
Võiks veidi lennata
Kosmost õrnalt riivata
Avaks silmad tulevikku
Suleks portaali minevikku
Millal kõik see läbi saab
Saan ma teada ainult maal
Kuid maa on järsku ära läinud
Enam pole teda näinud
Ta asukoht on salastatud
Ja mina ainult edasi astun
Lihtsalt ringi vaatan ma
Otsides seda maailma
20.09.2017
Palju lihtsam oleks kui...
Kui mitu poriveest jõge
pean tühjaks veel jooma
et värsket ja puhast
nirekest leida kus allikavesi
Kui mitu ämbritäit nõge
pean korstnast veel tooma
kaua sobrama tuhast
kas hõõgub veel kusagil süsi
Kui palju pean suudlema käsi
et leida mis mulle on soe
kustkohast veel otsida õiget
saalitäis suudeldud valeks
Palju lihtsam kui süda ei küsi
kui õige või vale ei loe
ei hooliks teen/tehakse haiget
hetkes vaid elaks ja põleks
Sisehunnik
Kas mäletate kiusamise lugu
kus osalised sarviliste sugu
suur puskis väikest sunnikut
too omakorda vähemat
ja vähim sitahunnikut
nii rääkis lugu vähemalt
Mu süda sarvedesse aeti
taas väikseid lõhku suurtel ind
suur lõhkus väikest sunnikut
ja väike sitahunnikut
mind mittemiskiks küünemustaks säeti
sest sitahunnik puskis mind
Mis mul nüüd parata
on's keda kiusata kui mina sigatsen
küll tahan turja karata
ma juba ammu otsin igatsen
ei leia siiski viletsamat venda
mis teha- võtan ette iseenda
Ma olen enda sisemuses peituv
suur keskmine ja väike tigedu .....
Valge roosi päev
Liivakell niristab tunde,
koldes miilavad halud.
Mu kuningat painavad tunded
ja põletab hingevalu.
Aga pajatsit vaevab uni.
Oma isanda jalge ees
vähkreb rahutult hommikuni
halva unenäopildi sees.
Valgeid roose kingiti neile.
Öeldi: "Kallis komödiant,
kõik ilus otsa sai eile,
tule tuult püüdma, lunasta pant!
Siis kuningas puhtaks saab süüst,
ta palgeil on jälle rahu,
täitub unistus narrirüüst,
mis kahjuks selga ei mahu,"
Silmitseb, kui ärkab üles,
oma kuningat jahmunult kaua,
tolakostüüm kellel süles
ja kimp valgeid roose laual...
Tule ja jää kohtumine
Hommik sütitas põlema lõkkes
veidi vettinud hõredad raod.
Päikselt jõudu sai lõhkuda tõkked,
peagi valitses tuline kaos.
Kuumus püüdjana heidutas õhku,
tormas laiali pilvebarjäär.
Külma rahu mere poolt õhkus
kui põrkusid tuli ja jää.
Rüsi stoilisus, leekide rõõm-
duell oli kirglik ja pikk.
Lõpuks ühtisid jäisus ja lõõm-
sealt sai alguse KÄRESTIK.
Sügis
Kuldsed sügislehed teel
puudeokstel lehti väreleb veel
minu hinges rõõm on sees
päike kulda kallab veel.
Rukkipõllul vili õõtsub
laiadel väljadel tuul lõõtsub
vana aidauks nukralt kiiksub
viljasalves hall hiirekene piiksub.
Meeleheitlikult vares kraaksub
kuskil kaugemal lendavad laastud
tasapisi elu edasi tatsub
suur lootuskiir sügisesse astub.
Ukraina suvi 2022
Põrgulik pinge, loomalik toonus,
tohutu koormus, Ukraina loomus,
tuli, veri, surmakutsar ringi kõnnib,
siin süsinikust teemant sünnib.
Põrgutules tuhaks muutub argus.
Vabas Ukrainas vaba maailma valgus.
Vene nats ja lääne lödipüks veel vaatab,
kuidas tunda su mõõka saab iga saatan.
Ei säästa siin keegi vaenlase mainet.
Ei Sauroni pilk enam kedagi veena.
Ei hirmuta enam Turmamäe laava.
Слава Україні! Героям слава!
