Riimiluule luuletused
Kokku 195 luuletust, mis kindlasti riimuvad
Sügis-silmad
Kõnnin linnas sompus ilmad
sügiseses udusajus
Kõnnivad mu kõrval silmad
Saatjaks südames ja ajus
Kõnnin suduilmadega
Udusadudesse vajun
Sinu udusilmadega
sügist südamesse tajun
Kevad - suvel rõõmsad ilmad
sudu mälestuseks hajus
Tervitavad sügis-silmad
õnnelikus udusajus
Eesti mees
Olen küllalt elu näinud
Veidi läinud rasva ja
Masenduses põhjas käinud
naha all on kasvaja
Kas veel elan ühe aasta
või siis nelikümnend kaks
Noorust iialgi ei taasta
Lähen järjest paksemaks
Rikutud on eluskeem ja
unustatud diskoteegid
heitlikuna ajukeemia
väidab ilusaks kolleegid
Ainult arstid minu viga
ei usu - tugev eesti mees
Tule siis kui pensi iga
praegu oled teistel ees
Raudne eesriie
Ta tuli kolistades öösel
Nüüd seisab poolitades linna
Nüüd seisab vagunites diisel
ei lase üle raudtee minna
Ei saa ümber ega üle
pikem on kui mõisa köis
Piiluparti rongis pole
keegi vaatamas just käis
Ei saa lapsed minna poodi
Ei saa ka need kel haige pea
Raudtee vabastuseks loodi
Facebooki grupp ka õige pea
Mitu päeva suhteid lõhkus
rong mis keeldus jalust
minemast ja kaikus õhtus
karjeid noorte armuvalust
Vanad meenutavad aega
mil elud olid rongitud
Kuis üle raudtee naabri aeda
sai suvaliselt longitud
Eesriie tulnud justkui rauast
kui jälle k .....
Suunamudil
Influenceril ei ehi
Ükski riideese keha
Et veelgi õrritada mehi
laseb paljalt pildi teha
Fänn tutvuks iga rakuga
ta kehast- kuid justnagu narrides
Täit alastust ei paku ta
vaid hoiab mõnd kitarri ees
Fantaasiate jaoks veidi ruumi
üks mõistlik influencer jätab
Küll keset unenägusid nii kuumi
fänn ise takistused võtab
Ümarmudil unimudil
Võõrsilt laev tõi võõrast liiki
Kuidas sattus suunamudil
meie Eesti Vabariiki
Referendum
Kes on koos ja kellel abi
Geide vägi riiki ründab
Valitsusel pole häbi
populismi põldu künda
Tähtis mõista rahva tahet
Mõistaks "Jah" vaid vastata
Vastab "Ei" siis pole vahet
Ei huvita ei vastuta
Öelda valjult jah või ei
elus hoida teineteist
tahab hetero või gei
Mina tahan kolme naist
Läeb asi tõeks- on vastus "Ei"
Mul palgatud ju kosjamoor
Kuid liiga vara hõiskas gei
See rahva vastus oli väär
Valitsus ei taanda end
Rahva soov ei ole seadus
Mittetaandamise trend
täna Eestis terve teadus
Toob mittevajaliku pinge
see .....
Suured muutused
Kõhud ees, peegel ei kõlba,
energiat pole, magus kimputab,
pole riideid ja kleit ei sobi.
Enestunne vaid halveneb.
Meie probleeme näinud,
ulatad abistava käe.
Sina oled aidanud ja hoolinud.
Suuri tulemusi üle pea.
Sa meile suureks eeskujuks,
kes aitab suure südamega.
Langetamisel sa meile toeks,
koos energiatseme sinuga.
Toitumist me muudame,
jookseme kui gasellid.
Sinu ees me särame
ja koos me Rõõmupallid.
Kuristiku serval
Kuristiku serval ammu
oled enesega.
Edasi ei ühtki sammu,
tundud ebalevat.
Käed sul kütkeis, kinni seotud.
Silmadki sundima suletud.
Ühel pool on kaos ja hirm,
teisel vabadus ning arm.
Ümber pöörata ei saa -
seal vaid minevikuvarjud.
Suunda valida ei tea,
sa ängistusest karjud.
Võin su vastu olla hea
ning ulatada käe.
Kuid olen aus, et ma ei tea,
kas ise rohkem näen.
Mina võingi olla see,
kes sind ahastusse rihib
teisalt äkki sama tee,
meil tuleviku kingib.
Minek
Aeg nõuab ohvreid.
Ohver peidab kohvreid -
ei taha minna ta.
Surm leiab sohvreid,
neid roimakullereid,
kes unustanud jumala.
Ehkki läheb nii kuis peab,
ei taha uskuda, kas oli vaja
minna ühel meist.
Võib-olla siiski mõnel veab,
ja tuhmub hingesopis kaja,
mis mäletab veel teist.
Aga iseenda kohver lahti
hoia, sest et pahatihti
pakkimiseks pole mahti.
Õnneaegu kevades ...
Lilleväljad imelised neis ilu , värviküllust - õrna,
kaunist hetke meile loomas , ärkav kevadine maa.
Noorte õielehtede aroomis metsateele jõuan maa,
hinge vallutab siin loodus , tunned end ta osana.
Oksad kergelt lehvitavad , sulle vabaduse tuules,
naeratab päikesele vastu õitest valge toomepuu.
Laululinnud , metsa alla päevasoe tõi - maikuu,
kukub kägu uut sul lootust , õnneaegu kevades.
Hansi!!!
Meie maailmad ...
Ümbritsev maailm , kõikjal meie - ees,
kõige lähim hingeline , asub sinu sees.
Meis igas erinev , kujutlus sest - ilmast,
keegi külmaks jäi, sul aga pisar silmast.
Virtuaalne täiuslik , peaaegu meil - see,
tõeline armastus südamed hõõguma lõi.
Soojendas ja rõõmustas õnne meile tõi,
põletas kui lõkendama , tüli puhus lee .
Oma lauluga , ebamaise iluga embad ,
kaunid luuleread , vastu minult saad.
Temast hoolid peagi tõe selgitad talle,
veadki armsad, tunduvad nüüd meile.
Hansi!!!
Hingede harmoonia ...
Kaunis kevades kohtasin , mai päeval sind,
nüüd päikeseline maailm, vaimustab mind.
Igal saabuval õitseajal loodan leida ta üles,
tuled kui tookord õnnelik vastu, õied süles.
Ülev armastus meid embab , erilisel hetkel,
kingib elurõõmu , naeratuse särava palgel.
Vahel tuleviku õnn, koos ei saabu temaga,
hinge igatsused jäävad , neis oled minuga.
Armastusel südames ajatu on kuldne troon,
hellitab sul hinges noote tunde kaunis toon.
Elus võid kogeda , neid mitmeid oma teel,
sellist kui esimene , seni leidnud pole - veel .
Hansi!!!
Päikest sinu teele ...
Meie Emal sünnipäev , üks tähistada juubel,
öelda ei tohi milline , välja näeb ju noorem.
Riivanud pole ta jume , ruttava aja koorem,
elurõõmu toonud talle , hooliv emalik meel.
Ema õnn on lastes , tema elugi kingib neile,
kannab te muret, rõõmu mõeldes vaid teile.
Paigal ei tänagi püsi , toimetab , teeb , sätib,
saatku päike sind eluteel , mis tulevikku viib.
Hansi!!!
Kastani varjus ...
Sügisaeg, pilved päikesel katavad palgeid,
tuul seal puhumas eemale , usinalt - neid.
Vahel lauldes vaikselt, meelitada proovib,
siis marus möirgab jõuga, alistada soovib.
Suveloodus õrn ei püsi , külmal sügiskuul,
kaovad kaunid õied tasa,lehed kirjud puul.
Kastani varjus , kus suviti ööbik - hõiskab,
vaikne okste sahin, saladusi õhtul sosistab.
Mäletab hellusi kui kallistades olime ta all,
me mured rõõmud siin kõik teada olid tal.
Kas peale jahedust õnn on veel võimalikk,
soe kevad, lind ja öö mis ei tundunud pikk.
Hansi!!!
.....
Õhtune promenaad ...
Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.
Üksi päris promenaadil , minu kohal ilmaruum,
päike mere taga koitis uus seal hommik kuum.
Sinu üle miljon tähte , kuusirp selge helendab,
lõppmatuse ees meil hing härdalt kummardab.
Siin kõiksus ta looja universum koos teie ees,
kaugele pole tulla asud võimsa süsteemi sees.
Planeet Maa meid hoiab , kosmilise ohu eest,
meie rajada jääb maailm vaba turvaline seest.
Hansi!!!
Meie maa kured ...
Kaugele kodumaa taevas lahkuvad kured,
kaasa hüüavad siit oma sünnimaalt pered.
Rännul võõrsile , ületavad maad ja mered,
lõunamaa rannal lõpevad külmade mured.
Uhked pesad neid meenutama, jäid maha,
tagasi kevad kutsub linde , kodu piiri taha.
Usinad tööl, rohkelt materjali nad vajavad,
pojad siia juurde, uusi kodu - pesi rajavad.
Hansi!!!