Hinnatumad Sügise luuletused
Kokku 169 ilusat sügiseluuletust - luuletused sügisest
Kui see sügis kestaks veel
Kui see sügis kestaks veel
ja lehed langeksid mu teel
Rändlinde teele saadaksin
neile järele vaataksin
vihmapilvi pillima sunniksin
Kui see sügis kestaks veel
ja härdaks muutuks minu
meel
Kauaks end sügisrüppe
peidaksin
Kõik muremõtted peast
heidaksin
Kui see sügis kestaks veel...
Kummaline kaunis sügis
Uskumatult soe on sügis,
päikesekiir südamesse trügib,
Iga päev saab ärgata
hea ja rõõmu tundega.
Lõngad korvis nihelevad,
vardaklõbinat ihkavad.
Tänavu minul aega küllalt
on sügistraditsioone rikkuda.
Lihtsalt naudin sooja sügist,
heldusest ei küllalt saa.
Veidi kartust hinge ronib,
et järsku hea kõik otsa saab.
Milline see sügise lõpp küll tuleb,
algus on liialt, liialt hea?
Seniks naudin sügise ilu ja võlu
täiel rinnal ma.
Sügise näod.
Sügisel on mitu nägu,
loodusel käsil mitu tegu.
Lehed langemas on puudelt,
kõik valmistumas talve kuudeks.
Orav see korjab talve varu,
karumõmm tühjendamas on mesi taru.
Taimed lehed heidavad,
mulla sisse end peidavad.
Valmistuvad talve uneks,
peitu poevad kuuks,mõneks.
Minu imeline sügis
Püüan vihma trotsida
ja luua päikest hinge,
missest, et taevas kurvastab
ja meel on uduvines.
Mõnes päevas polegi ju naeru,
seal on ka kurbi hetki.
Ikka olen sügise meelevallas ma,
kurbuses ja rõõmus, kullasäras ja mõtteviivus.
Mu külge sügis on liibunud,
tas ilu näen ja head.
Linnud, kes ära on rännanud,
küll tagasi tulevad- ma tean.
Tegu väärt rohkem, kui elu
Mis diktaatori omapära?
kui teda sa alt vead
kindlasti püss teeb kära
timukas tuleb, seda tead?;
kaks nime, mis armees suured
meedia nende surmast teatab
karistus tulema kiired
ülem mässu pärast karistab;
Prigožin tules maandus
aeromasin sai krüptiks
elavate nimekirjast kadus
ja me teame küll, miks;
tšetšeenid korralikud sõdalased
aga oma arvamust ei karda õelda
opositsioonid omapärased
parem enne kaks korda mõelda;
sest on Kadõrov samuto jutuks
nüüd surma temagi
saanud
ta jonni peeti patuks
kõrilõikaja sõjast ära tüdinenud;
nõukaaeg ela .....
Miks sügis nõnda tõttab?
Miks sügis nõnda tõttab?
Kuhu kiiret hakkas tal?
Miks sügisesse mindki tõukab?
Miks nii palju pisaraid,
peidab taevas hall?
Veidi vara lasta nuttu valla,
suvi ju rõõme jagab veel.
Sügis peitma peab end teki alla,
tema jorinat ei taha kuulda veel.
Surun kiirelt muremõtted maha,
kurbuseks mul pole valmis meel.
Ei ma poe peitu räästa alla,
ega vihmapilved kurvasta mu meelt.
Kui sügis tuleb omal ajal,
siis on ta minu sõbrake.
Kas tõesti sügis tunneb ära,
õrnahingelise südame!