Sügise luuletused
Värvikirev metsatukk, langevad tammelehed ja mädahõng - sügiselised luuletused
Kokku 169 ilusat sügiseluuletust - luuletused sügisest
Nägin sügist tantsimas
Nägin kuidas sügis tantsis
lendles tuule tiibadel
keerles õrnas udukuues
kirjud lehed kaaslasteks
Juustes olid pihlamarjad
kaelas jõhvikatest kee
jalgu kattis põdrasammal
mustikatest täpid sees
Sügis muudki keerles, keerles
puudutades taevast, maad
puudutades minu hinge
tänulik nüüd olen ma
Sügise vallatu meel
Oh seda sügise vallatut tuult
ta ei rebigi lehti puult
ei kipugi mantlikrae vahele
ei tõukagi tormi merele
Oh seda vallatut sügise vihma
ta ei piitsutagi rõõmsat meelt
ei pillugi lompe kõnniteele
ei uputagi ilma silmaveele
Oh neid sügise vallatusi küll
ta ei olegi nii kurb ja nii külm
veidikene kulda puistab su meelel
veidikene aega istub su keelel
Oktoobrikuu
Mulle meeldib oktoobrikuu
linnukesed pihlamarju nokivad puult
kirju sügisle hekene
oksal veel hõljub
kuldne sügis pikemaks seab oma sammu
Lehekuhja alt
siili kene piilub
pilveudust vihmatilk
nina peale kukub
Telgepidi päike käib
eales ta ei tuku
mis sest, et madalam on käik
ei ta alla kuku
Sügisene
On metsas väike maja,
mille ümber puud,
lehed veidikene rohetavad.
Jah, metsas on kõik oksad varsti
üle kullatud
ja värviküllas maa on paistmas taas.
On sügisene tuuleiil
me ümber siiani,
keerutades lehti kõikjal täna,
ainult mida mõelda nüüd
selles sügiskullaski,
ootad, mida uut saad veelgi näha.
Värvilised lehed
langemas on puudelt
ootusärevuses murule,
et siis varsti saaks
õiena taas üles
ärgatagi varakevadel.
- Tarmo Selter -
2022
Rõõm sügislehtedest
Väike Lehti riisub lehti
koerake lehtedes püherdab
vallatu tuul puistab laiali lehti
Lehti käsi plaksutab.
Puudel lehed elavnevad
päiksekiir sillerdab lehtede peal
Lehti muudkui riisub ja riisub
kokku lehti ei saa ta eal.
Las olla need lehekesed tuules vabad
las lendlevad üle maa ja vee
Lehtile meeldib olla vaba
see tema meele rõõmsaks teeb.
Tuuleiilis
Tuuleiilis tunnen ära surma,
närbumise puude lehtedes,
heina sisse kudumas on kollast
külma käsi öös kristallides.
Tuuleiilis seismas raagus oksad,
linnuparved lendamas on ära,
kogu maailm justkui juba ootaks,
vaibumas on metsas linnukära.
Tuuleiilis jälle seisan, vaatan,
kuidas sügis tasapisi tuleb,
lehekullas ennast ära kaotan,
kogun mõtteid, varsti ära lähen.
Tuuleiilis veel ei leida suuda
lootust, mis loob ilma ilusa,
eluring see meie elu muudab,
luues hetked need, mis valusad.
- Tarmo Selter -
2022
Koputus...
Koputus aknal,
kolin aknaplekil,
kas seal keegi vaatab,
hoiab pilku tekil?
Jälle miski astub,
üks ja kaks ja kolm,
mööda plekki tatsub,
kukub aknalt tolm...
Tekib kõvem kolin,
aknaklaasil sabin,
sain teada, mis see oli -
algas vihmavaling.
- Tarmo Selter -
Sügisele meeldib pori
Sügisele meeldib pori
plätserdada porivees
teha porist porikäkke
liugu lasta pori sees
Sügisel ei ole häbi
nalja on tal nabani
püksisääred üles kerib
lennutab vihmakeebi taevani
Pilved taevas ärkavad
sügise tralli märkavad
itsitavad, naeravad
sügisel' vihma kaela kallavad
Sügis muudkui hõiskab,hõiskab
lehed puudelt langevad
sügisele porilompi,
kirjud lehed saadavad
Sügise sõber tuuleke
säru teeb nüüd lombile
lombile,kus sügise,
pillab pori kõikjale
Sügisele meeldib pori
meeldib vihmapilveke
meeldib tuul,mis õige vali
meeldib vahtraleh .....
Sügisel on minek taga
Juba lendavadki tuuled
viivad kaasa sügise
Miskit rebenes,läks katki
osa minu südamest
Ainult tunda saan vaid seda
kõik, mis minu hinge sees
Tuul ei lahti lasta taha
kisub sügist kõigest väest
Eks see minemise vägi
ei armu,ega halastust
Sügise aeg on lihtsalt läbi
las meeltele jääb igatsus
Tuul
Tuul sügislehti taga ajab
pühib puhtaks kõnniteed
Lehekesed kuulekana
veerevad kõik kuhjadeks
Tuulele ei meeldi kuhjad
kisub lehti laiali
Uilates ja vile saatel
viimse kirju leheni
Juba vihmapilvi rebib
ei ta anna järele
Kuniks pilved saavad lombiks
kius ei vaibu,rahune
Minu kapriisne sügise
Sügis äkki pööras ära
raputas mind sügavalt
Minu meel ei muutund sellest
Sügis,oled naljakas
Kord sa sammud kuldses kuues
kõigil vastu naeratad
ilu enda ümber luues
Sügis- minu kapriisitar
Tihtilugu oled pilves
hämarus siis võtab maad
Poolenisti pisarates
kurvastan koos sinuga
Täna tuhin on sul minna
udulooris lennata
Varsti aeg sul ongi minna
Miks muidu nõnda tuuseldad
Ikkagi sa kallis mulle
kuldne, hall kapriisitar
Vaagen täis on sügisande
Aitäh,et oled olemas;
Hüvastijätt sügisega
Sügis pugend hinge sisse
Päike paistab südamesse
Sära päeval,sära ööl
Aura ümber tähevöö
Sügise silmad on nii suured
Pruntis on ka tema huuled
Põsed punnis,maani põll,
põlle all on vihmavann
Hiirekõrvul kikitab
üle maa end upitab
Veel mõned päevad pingutab
südantlõhestavalt ringutab
Head teed kallis sügise!
Oled olnud heldeke
Tahan olla vihmapilveke,
et sõuda sinu järele
Hüvasti nüüd,hüvasti!
Sügisel on jonnituju
Sügisel on jonnituju
purskab silmist pisaraid
põski punnitab ja ulub
oma tahet nõuab vaid
Tuuseldab ja tuulab ringi
otsib hõbedasi kingi
rebib kaelast kuldse kee
mõttesse ei mahu see-
Kel küll kinkimise idee?
Jonnituju aina paisub
ei taltu sellel sügisel-
Ajaks kiusu veidi veel
Poriga ta ära mätsib
iseend ja käidud teed
Haavapuudelt lahti rebib koore
Värisedes vaatab tahapoole
Koolijütsid
Tere,koolijütsid kallid!
Kätte jõudnud sügis hallis
Teid ma tervitan,uhhuuu
kätte on jõudnud koolikuu!
Koolijütsid,teile toon ma
sügistuuled soojad,soojad
et nad paitaksid teil põski
südames,siis kõik on hästi
Kui sa tarkust taga ajad
Kindlalt tatsad koolirajal
siis käid elus püstipäi
oska kannatada vaid!
Septembrikuu
Septembrikuu maitse mul täna suus
ja maskki ees on uhiuus
Mäletan seda septembrikuud
mil seljas oli ranits tuttuus
peos lilled imeilusad
peas mõtted kõige soojemad
Las täna valdab mind see tunne
las magus valu voolab põues
Las olla täna hajevil meel
las olla ikka septembrikuu see
mis muudab uueks me elutee
