Kategooriata luuletused
Luuletused kuhu autor on kas unustanud või jätnud kategooria märkimata
Kokku 1292 kategooriata luuletust
Peidan valu 10
Täna õhta kõik naised on noored
kadrisant üleni valges kalpsab
nad hingest ära viskavad oma voored
ning ka mõni minu maja ees seisab;
koputas uksele üks blond neiu
punased põsed, sinisilmne ja ees naeratus
peale kommi tahtis saada peiu
kuidagi tuttav on ta, see mu avastus;
on veel purjus ja annab oma numbri
lubades raha eest lõbusat aega
lubas kutsuda mind oma kambri
mida jagab oma sõbrannadega;
andis õhumusi ning ära koperdas
pimedusse kaaslannate sekka
silmaringi see juhtum avardas
seega palju muretsesin ikka;
ette ajanud võltsi naeratuse
naine küsib mi .....
Ariadne lõng
raagus mets jäätub järv
mattub lumme põld
maja taga Petasmäel
mändes nõlv
vastu lume puhtust
talve vaikust
justkui toetub hing
ainult veri kuuleb
suu kuis hüüab Sind
mus õhku tõuseb
hingelind
jah näen et rusud
süda endiselt ent usub
kui ka katki Ariadne lõng
olemas on elu kujul
maine õnn
Karge talv
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud .
Mõni päev on talvest helgem,
siis taevaski on pisut selgem.
Karge talv, kui ta tuleb,
siis külma võetud saab see maa
ja linnud loomad-kõik on mures,
kust siis söögipoolist saab?
Siis on metsarajad umbes
paksu lumekoore all-.
Metsaelanikel on nii raske,
kätte saada söögigramm.
Karge talv ei anna armu,
vaikib linnukeste suu.
Putukad, kõik sügavale puukoore varju,
peitu pugenud on ju.
Valge ja karge on taevas kuu,
valged ja karged on talvekuud.
Kuuled kuidas pakane paugub,
aina paugub ja paugub... .....
mälu teeb haiget
Sain öösel unes Sinult
tindi ja sulepeaga
möödunud sajandist
valgele paberile
kirjutatud kirja
oled armunud rääkisid selles
Onegini kombel liiga kaua
kord vaatasin Su silmadesse
Sinust Puškini Tatjana oli saanud
tähtedel armsatel paberil
kaua peatus pilk lõpuks ohkasin
jah haiget tegin siiski saatust tänan
et Sind kohtasin
aastaid hiljem põlvitada võib
tänus meel selle hetke eest
Väikese päkapiku suured tunded
Nägin päkapikku kuuse taga,
istus seal ja oli vaga.
Habemel kiirgas valge lumi,
hõbedane kuub ulatus põlvedeni.
Ta üle kuldne kuukiir säras,
ja lumetutte täis oli kuusepuu.
Lumehelbed langesid tasa, tasa,
õrnal naerul oli päkapiku suu.
Ei saanud ma kuusest eemale minna,
koos päkapikuga jäin valvama sinna.
Nii hinge läks mul see eriline kuusepuu,
valvama jään teda terve jõulukuu.
Lumi
silmapiirini lumi valge
hingki nagu tuisk
talve vaikusesse tardub
selle puhtusest hetkeks
hardub
Esimene lumi
äkki maa sai valgeks
tee õu aed
ent mitte taevas aeg
kust surma alla
muudkui langeb
Uuest aastast mõeldes
muud ära mulle soovi
aita elul olla elus
ilus armastuses tões
kalliks vennaks õeks
olla ustav sõber
eal see taeva all
ei lõpeks
aita elul alles hoida
liblika lendu
kiivitaja hala
hahetavas kevadöös
kui teeb sind unetuks
tuppa kostev
tema kaeblev sööst
Suvises Norras
selline loojang
et põlvili laskud
palud õhtult endale õnnistust
enam millestki pole kahju
kui ilu nõnda hinge joodab
Su tulemist ootab
pärast põlvitust
ülal miilavad pilvesöed
ilmaruum justkui köeb
ja elu on uuesti
vanemaks õeks
hing päeva tagasi võet
*
eal sõna suuda edasi anda
vee voolamist jões
rünkpilvede varju
liikumist mäel
vaevapajude õitsemisiha
igilume läheduses
*
öös mõnes
põletab sind äkki suudlus
unund õnnevalu
kui aknal mustendavad ruudud
kõiksus laupa puutub
hing mälu raskust talub
kord süttind kiivus
kire tuli
poleg .....
Sügislaul
Suvi läind ei kuku kägu
lehed jäänud tuulele
läbi sompus sügishägu
linnuparvi kuuleme
suvi läind taas sügis õues
aiateed na porised
tuppa kolid suvi põues
mälestustes sorides
hellalt sätid ritta hetki
suvesse mis kinni jäid
uuesti ehk kordad retki
vaimusillad läbi käid
sätitud kui pildid ritta
mälus sahtlid suleme
otsustame talveks pikka
minna talveunele
Nagu alati
Mis oleks kui teeks nagu alati,
sina küpsetad, mina teen salati
ja siis kui veini on valatud
me avame tunnetepalatid
Siis räägime hinges, mis settinud
ja pingest, sellest, miks tekkinud
toome näiteid, endast ja üldiselt
loome pilte kaude ja otseselt
Sa lahkad, et ma pole sugugi
tahtnud minna sinna või kuhugi
mina jälle, et vaata nüüd ometi
asjast tühjast teed kohe sa kometi
Nii ikka ja küllap ei valeta
lõpeb lahing meil selgema paleta
ja ka siis kui punktivõit minule
läheb esikoht vaidluses sinule
Mis oleks kui polekski palateid
su piruk .....
mu hinge Sa ei tahtnud
mida oli Sul peale hakata
tüdrukuga kes pärast
lume sulamist
kõnnib ojaga kaasa
et näha kuhu ta järves vulab
peoga joob ahnelt märtsisina
sellest jääb joobnuks
kui raagus mets muutub
heleroheliseks vineks
rahutuks teeb tal une
ööviiuli õitsemine
valges juunis
meelt sellest
ta lahti lasta ei suuda
tunde võib vaadelda
kiilide lendu ja mängu
siis kui järvel
kullendavad kupud
õnnetundest näoli
viskub kaldal kummuli rohtu
Kaarnakivi taak III
See elamine, mida Jaan kuuleb
selleks neljakäpukil loode, mis tuleb
nagu skorpion, nabanöör sabana
on zombiemast liikumas vabana;
ei saa revolvri toast
kui see võtta sokihunniku seast
ja kaugel ka veel
ning järel mingi rõve kurjus teel;
ning see väike kurat
ei aita ei kirves, ei vikat
ja asjata küüniukse Jaan suleb
kui sealt alt august tuleb;
pole tõhusat relva, aga
muruniiduk on tare taga
joosta õunapuude alla
tõmmates seal käima on võitlus valla;
ihu ja muid tükke lendab
tera tõhusalt pöörab
eelise vastupidi peremehele
kes punkti pani kurjusele;
.....
Kaarnakivi taak II
Jaanil koera kunagi pole olnud
ja nüüd tema kodus keegi koolnud
kolistab rehetuppa ukse taga
niipea peremees ei maga;
kui esikus jälle teha kolinat
kuulda vene k. läminat
Jaan tõuseb ja püstoli haarab
peeruvalgel tasa tatsab;
kaame limane lõust vaatab
end abituna jälle avastab
seekord punule paugu saab
teist korda oma lapse kaotab;
nüüd maetakse mustlane aida alla
ent kaarnakivi taak on endiselt valla
metsloomad haua üles kaevavad
peremehe lammaste asemel liha vahetavad;
uuel päeval kell kuus hommikul
uduga heinakuu koidikul
kargas mustlanna püsti uuest .....
lume valgust vaikust
sind tänan suvi
valge juuni
su pillamises kaua
sai olla meel
sinitaeva pilvede
astrite unustuseks
nüüd öö läbi hommikuni
maale sajab valge lund
meil unuks sootuks juuli
jääks silmapiiri taha
heleroheline kevadootus
lume valgust vaikust
aina rohkem päeva
hangedena kuhjuks
Moto
mitte saada selliseks
nagu mu vaenlased
see oleks minu moto
mitte teha seda
mis teeb mulle haiget
ma ei läheks mööda seda rada
ring jõuab sinuni ikkagi
kui lahing on läbi
siis näitad enda tegelikku häbi
ma saaksin su uputada
aga see teeks minust sama
samasuguse nagu sina!
