Uued Suve luuletused
Kokku 128 päikselist luuletust suvest - suve luuletused
üks ilus mõte
suve soojad vihmad
pesevad marjatarnadelt sõidutee tolmu
töötegijate palgeilt soolase higi
pargipinkidelt jäätiseplekid
katusekamber kui seitsmes taevas
kus kuulata vihmapiiskade tormakat kohtumist katuseplekiga
on tunne et nii jääbki
ja ei ole siin maailmas rohkem halba
kui see suvekleidi vettinud saba
laperdamas vastu sääri
sajaga kui sajus üle õue jooksid
et võtta vastu see vihma poolt kingitud jõudehetk
Kärsitus
Suvi jõuab kevadele järele,
kevad juba paigal on.
Kevad oma ilu on laotanud kõikjale,
kuum suvi nüüd liikvel on.
Ahnel pilgul vaatan kaugusse,
igatsen ööbikud.
Toomingas varsti lööb õitsele,
siis palju on laulikuid.
Siis südagi laulab ja joodeldab sees,
hing rahu ja rõõmu saab täis.
Kuum päike mind küpsetab ja kõrvetab,
olen üleni ma suve täis.
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Suvi ei anna veel alla
Suvi ei anna veel alla,
tikub ikka maale ja linna
ei luba ta sügisel tulla,
tahab veidike veel olla.
Päikene paistab eredalt silma,
kütab soojaks südameid
ei lase öödel pimedaks minna,
pilvevarjud põgenevad eest.
Hea on olla ja hea on minna
kauni suvega käsikäes,
talletada mällu suve hella,
sest sügis on kurblik ja nutuhoos.
Suvelõpu päevad
Küll need suvelõpu päevad on kaunid
ja hoiavad rõõmu üleval.
Suvelõpu päevad on teistmoodi soojad,
nad kuidagi hinge lähevad.
Lindudelgi pole ruttu
traatidele koguda,
pääsupere räästa all veel
lõbusat viisi vidistab.
Päikegi naeratab veel laialt,
tõuseb sinitaeva kõrgele.
Suvelõpu soojad päevad
säravad veel kaugele.
Küll on tore
Küll on tore,
et suvi veel kestab,
sellest iga loodusemärk vestab.
Päike suvesooja kallab,
ööd on valged, sumedad,
linde pole näinud veel
lõuna poole minemas.
Lilled iluga edvistavad aasal,
meelitavad liblikaid õiele.
Meelde tuleb mul suveõhtu,
kus palusid mind Sa tantsule.
Terve öö me keerlesime
suvesoojas öös
ja taevatähti lugesime,
me polnudki võõrad ses öös.
Küll on tore,
et suvi veel kestab,
sellest iga loodusemärk vestab
Ilus suvehommik
Aknad valla,
lõbus linnukene laulab,
soe tuuleke mängleb aknakardinais.
Päikene kiirgab,
loodus kõik ärkab,
tunne soe on südamel.
Ilus päevake kutsub välja,
vihmanukker aeg ootel on veel,
sügispime aeg samme sätib teel.
Hingest kaotsi ei saa lasta
rõõmsat meelt,
igas päevas midagi head ootamas on ees.
Öös on asju
Poolteist nädalat olnud
suvel taevas tähti
päike varem alla läinud
ja peetakse pimeduses vahti;
juuli/augusti ööd ja õhtud
on kõige romantilisemad
loojanguga saavad kehad nuumatud
võõra mehe haarmes sa lamad;
südikus pole eelis
kui võõraga kohtuda
talle järele anda on meelis
sa ei tea, mis võib juhtuda;
teenida raha tänaval
või keegi kolleeg internetist
ekstaas sinust tal kaval
lõpmata rahuldus ajutist;
su elu väärtus tal vähe
kui veri räägib, siis see tuleb
ei mahu talle pähe
et jälle naine tal sureb;
pargis ja jõe veerel on märk
elutu .....
Suvest võtta on veel palju
Suvest võtta on veel palju,
metsad täis on maasikmarju,
mustikaid ja murakaid,
vaarikaid ja sinikaid.
Linnulaululgi lõppu ei ole,
kõik on nii paganama tore,
helehäälselt vilistab tuuleke soe,
peitu ma enam külma eest ei poe.
Kukeseened samblasüles
pesakonniti on koos,
jõhvikad ja pohlamarjad,
nemad valmivad veel soos.
Päike taevavõlvil ketrab
aina edasi,
vihm ei suvelt rõõme võta,
see on ikka sedasi,
elukene veereb edasi.
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023