Pikad Suve luuletused
Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.
Kokku 105 päikselist luuletust suvest - suve luuletused
Peldik lahti tehke!
Suvel üritusi Pärnus paljusid
on neid väikeseid ja valjusid
rahvamassi suurus on tohutu
järjekorrad lavatoorimitesse lõputu;
kopp - kopp, olge ometi lahke
palun peldik lahti tehke!
ärge olge ignorant
muidu pasarida purskub tagant;
lapsedki käivad kangutamas ust
hoiavad kinni oma kust
häda kõigil kannab vilja
mõtleb poisiuss teha nalja;
tõmbasin lõhkekehale tikku
väike alfa beeta see, kes kukutas ilutulestiku
sita sisse pöidla suuruse keha
sellest piisas, et kurja teha;
läks üks paks onu järgmisena
sai tunda ehmatust esimesena
kui persse tuld lõi
pla .....
Muidu ma ei virise...
Muidu ma ei virise
ja olen lihtsalt lahe,
kuid see ilm teeb higiseks,
on tunne lihtsalt vale.
Eesti suvi vahel peab
ju palav olema,
ses' palavuses välja veab
vaid ikka tugevam,
kes oma ettevaatlikkuses
end ei kõrveta,
olles suvesaadikuteks
vetes ranna peal.
Troopika on kätte jõudnud,
Eestis päike kuum,
juunikuu on meile andnud
hetki, armastastust,
ilu rannaliivale
ning lusti, naeratust,
ise olen viimane,
kes toale näitab ust,
sest minule ju olla meeldib
ikka jahedas,
mil' kraad on kahekümnelegi
altpoolt lähedal...
T. S.
Päike, rand ja meri
Ütlema ei pea me headaega,
sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi.
Lähedased inimesed, kes selga ei pööra,
nendega koos saame nautida,
seda hetke kui kõigil on aega,
suvele anduda.
Lõputult pikk on päev,
ja kui koos sinuga
saab seda mööda saata,
nii võiks alati minna.
Aeg on nautida kõike,
mida tal meile pakkuda.
Päike, rand ja meri,
ei sellest me ära ei väsi,
meeletu suvi
ei saa see niipea läbi.
Ainuke soo .....
Heinakuu
Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii turvaline ja õnnestav ongi
Maailm
Rampväsinud hallile talvele
Järgneb alati
Iseeneseksolemise aeg –
Üürike Eestimaa suvi
Maren Toom 2005
Hommik
Päiksekiired pühivad su palgeilt une…
Õrnalt kõrva sosistavad….voodist tule….
Akna taga laulab kaunis laululind…
Oma vaiksel häälel üles ajab sind…
Paitab kõrva linnu sulnis serenaad…
Aknaklaasil särab päikese kaskaad…
Sa mõistad hea… on nõnda ärgata….
Endas leida aega… seda ilu märgata…
Jood kohvi, naudid, et sul poleks rutt….
Las kestab veel…see kaunis muinasjutt
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Ilus suvehommik
Aknad valla,
lõbus linnukene laulab,
soe tuuleke mängleb aknakardinais.
Päikene kiirgab,
loodus kõik ärkab,
tunne soe on südamel.
Ilus päevake kutsub välja,
vihmanukker aeg ootel on veel,
sügispime aeg samme sätib teel.
Hingest kaotsi ei saa lasta
rõõmsat meelt,
igas päevas midagi head ootamas on ees.
Öös on asju
Poolteist nädalat olnud
suvel taevas tähti
päike varem alla läinud
ja peetakse pimeduses vahti;
juuli/augusti ööd ja õhtud
on kõige romantilisemad
loojanguga saavad kehad nuumatud
võõra mehe haarmes sa lamad;
südikus pole eelis
kui võõraga kohtuda
talle järele anda on meelis
sa ei tea, mis võib juhtuda;
teenida raha tänaval
või keegi kolleeg internetist
ekstaas sinust tal kaval
lõpmata rahuldus ajutist;
su elu väärtus tal vähe
kui veri räägib, siis see tuleb
ei mahu talle pähe
et jälle naine tal sureb;
pargis ja jõe veerel on märk
elutu .....
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023
Öösuudlus
Kaunid lõputud valged ööd
on hämar, aga ikka valge
peoga aega ikka surnuks lööd
ja tantsust higine on palge;
värske vere lõhn ja noorus
ekstaas ja uudishimu vohab
nautida ööd üksi on voorus
millest mehepoeg lahti saada tahab;
põlevad silmad nagu kaks kuud
minu pilku ta peegeldab
näen kaames näos punast suud
enda tähelepanu ta meelitab;
Refr:
maagia hilistel tundidel
iha kinnitab kanda
paari vahel vastastikel huvidel
mis ta tahab, on anda...
öösuudlus;
päikseprillid laubal isegi taeva all
siiras emotsioon me kahel
murdub lahti see vall
mis olnud me .....
Ilm
Ilus suvi laulab meelel,
linnud laulavad linnukeelel,
lilli täis on terve ilm,
päikesel on kuldne silm.
Vihmapilv see tasa hõljub,
liigub vaikselt edasi,
sõuab tummalt eitea kuhu,
maha ei kalla piiskagi.
Vaat kus põual on nüüd pidu,
pidu, see ei otsa saa,
muret tunda pole tema mure
ei huvita teda viljasaak.
Kõuepilv, kui taeva tuleb,
mürtsub taevas nii kuis-saab,
tantsivad kõik välgutuled,
nooled tabamas on maad.
Sündmusega päev
Täna eriline päev nagul mõnel ikka
kellel veel palju teed ees pikka
ma pole mitte masendusega võitlev üksik vanamutt
vaid noor, täis huve ja seiklustega noor kutt;
nimelt olen täna aasta vanem
võinud olla hiljem või ennem
tavaliselt lullat sünnipäevast ei tee
minu stiil lihtsalt pole see;
aga on fänne, kes tahavad et tudvustaksin
end teile veits uudist annaksin
siis okei, vähemalt on mul sünna
seda infot tavaliselt siia ei künna;
võin olla ükskõik kui vana
veits uhke tunne luuletajana
keda peetakse alati nooremaks
hingelt ja välimuselt pubekaks;
see .....
