Hinnatumad Suve luuletused
Kokku 128 päikselist luuletust suvest - suve luuletused
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi
Võtan kaunilt suvelt muretuid päevi,
suvel anda on neid kuhjaga.
Naudin suve ilu ja rändan ringi,
oma kaunil kodumaal.
Võtan kaasa rõõmsa meele,
sätin laulu huulile.
Pingutan veel seljakotti,
teen tuuri peale Eestimaal.
Seitse ööd ja seitse päeva,
otsin hingel lohutust.
Pesen end ma allikaveega,
metsaandidest saan kosutust.
Pehme sammal unetekiks,
öösirtsu vaikne viis.
Ei ole vaja rikkust, vara,
et tunda õndsust sedasi.
Suvi on nüüd meie päralt,
meie suve päraltki.
Suve embusesse tõtta,
tõtta täna sinagi!
XXIX
Talvine rüü
nii aukus ja tume,
viimaks ometi, nüüd
asendunud suvega - kui sume.
Pead tõstmas suvepeod,
vihmaga kodadesse poevad teod.
Kõlamas kilked ja naer
lõpuks kasutuses
päevi näinud aer.
Tunded on leekimas,
käes, viimaks ometi, suvi!
mütsid pleekimas,
kuid õnneks läin'd on lumi.
Soe suvehommik
Suvi on täies hiilguses,
pärnad kummardavad maani,
hommik piilub õhukese udu seest,
tasa sulisevad kraaviveed.
Pilved kui valged vatitupsud taevas,
õhk päikeses virvendab,
avanevad kullerkuppude nupud,
kaunid liblikad lilleõisi valivad.
Soe suvehommik peale hakkab
ikka linnulauluga,
kurb meeleolu lakkab,
suurest suvest rõõmu peab olema.
Tule, tule suveke!
Tule, tule suveke,
tule lõoke!
Mulle meeldib kesake,
kesal lõo pesake.
Tule, tule suveke,
valmi marjake!
Mulle meeldib maasikas,
ta suu punane.
Tule, tule suveke,
õitse lilleke!
Mulle meeldib ülane
ta valgusküllane.
Tule, tule suveke,
puhke pungake!
Mulle meeldib leheke,
ta õrn ja haprake.
Tule, tule suveke,
hõiska keeleke!
Mulle meeldib emakeel
ja tema kõlake.
Tule, tule suveke,
varsti sügis teel!
Nukker on ta meeleke,
pisarad ta teel.
Iga päev on eriline ja kordumatu
Õhk on vihmane ja soe,
ilus linnulaul põue poeb,
igal puulehel vihmapiisk helgib,
kaunilt valendavad valged nelgid.
Vihmauss mullas vingerdab,
mullamutt mulda kobestsb,
taevakaarel vikerkaar virvendab,
õrnas õhus liblikas laperdab.
Pardiperee koduõuel paterdab,
korstnasuul kurepere laksutab,
katuseräästas pääsukene vidistab
vidiit, vidiit, näen sind siit!
Suve kaunis päev on see,
mis rõõmuga täidab südame.
Iga päev on eriline ja kordumatu,
võtan ikka rõõmuga vastu.
Suve viimane kiir
Eile arvan, et viimast korda
sain see aasta ujuda
vihma küll ei karda
sõltub temperatuurist, et sujuda;
kuna juuli - august sitt oli
sügise nägu praegu ei loe
vahetati kuudega pooli
september vähemalt soe;
näha jah, et lehed kollased
aga sooja 20 C ümber
päevad meil siis sellised
et vananaiste suvi on september;
jätkub suve viimane kiir
vahelduv päike lubab õue
kliimaga tänavu puudu piir
ei tea, mis mahub Ilmataadi põue
Kesköine trall
Sõitsin Grillfestile
mis on juunikuu esmane pidu
tuleb seal rahvast mestile
kui oled purjus, oled paras idu;
mingi pikk nolk värava ees mölises
ise karjus ja vihasas edasi
kui mööduja vastu naakles
sest tüütu möla teeb sedasi;
lahkus tema, jäin vahele mina
kes irvitas olukorra üle
polnud pannud tina
aga valmis andma kere peale;
sest minuga huias ta nüüd
mõtlesin, et kas meelega tahab olla kuri
ei jää ta vait, ei tunne ma süüd
kui pooleks murdnud tatika kõri;
see ta õnn, et sõbrad kohal
kes teda eemal ka minust hoidsid
saanud tunda minu viha oma nah .....
Juulikuine värskus
Juulikuine vaikne hõik
vihmasabinaid on täis,
rohelust nüüd leida võid
sealt, kus loodus üle käis.
Linnulaulu kõikjal kostub
meie oma metsades,
mis taamal kajamas on vastu
rohelistel nõlvadel.
Naudib elu väike putuk´,
metsatukas rebane,
linnukene ruttu-ruttu
süüa viimas pojale.
Vihmapiisa värskus, võlu,
tuuleiili paitav jõud
loomas ümberringi elu,
lõppenud on viimaks põud.
- Tarmo Selter -
2023
Metsmaasikad
Mulle maitsevad metsmaasikad,
nad on väikesed ja nii magusad.
Soe päikene neid küpsetab,
vihmasagar hellitab.
Ja kuidas nad veel lõhnavad,
mmm, kuis suu nüüd vesistab!
Ootamist suu ei kannata,
metsmaasikate rännak võib alata.
Metsmaasikad väikesed, magusad,
puhta looduse süles-
Lõhna järgi leiab nad üles,
puhta looduse sülest.
Tule, suvi!
Põleb tuli, põleb tuli -
levib nagu kulutuli:
poeb su tukka, mõttelakka,
kuhu peitsid, olles vakka...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
levib nagu kulutuli:
rebib vihikutest lehed,
murrab maha kanged mehed...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
hiilib nagu suurim suli:
enda nimel teeb kõik tööd,
röövib päevad, täidab ööd...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli,
ootamatult lambist tuli:
tahab olla sinu sees,
ole naine sa või mees...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
kas see ongi laulutuli,
kas see on .....
Veel on aega, tule tulbiaeda!
Veel on aega tulbiaeda minna,
kaunis Kirna mõisa kutsub täna sinna.
Vaatama, nautima tulpide ilu,
päikesesäras ja puude vilus.
Kirna mõisa pargis vohab tulbimeri
ja kirevad on tulbiõitest mosaiikide read.
See kõik on kui üks lummav lillevõlumaa,
lillelõhn uimastsvalt magus,
paneb ringi käima pea.
Nii suur on lilleaia võlu,
seal tõeline muinasmaa!
Ja kaunite tulpide sekka,
äragi võid eksida sa.
Tule sinagi ruttu
ja osa sest võlumaast saa!
Tulpe saad võtta kaasa
ja kinkida sõbrale ka!
Takso teab paremini
Aastaläbi, eriti suvel
kõige hullem siis liiklus
jalakäia laip vedeleb tee pervel
sest takso ruttu liikus;
zebral ilma teed andmata
pedaal põhjas on ju teadus
jääb liiklejale mõistmata
misasi on liiklusseadus:
meetrid ja sekundid jooksevad
transportida rahvast on missioon
samal ajal kliendid loevad
palju lapsi alla jäänud on;
kui ärimaailmas tähtis kiirendus
nii allajääjate elud saavad loetud
see teenindaja nahaalsus
ja eesklaas on verega kaetud;
ei loe punane tuli
ja teised linna peal
mis rataste alt tuli
küll jõhker pilt seal;
sest takso teab par .....
Päikesesilm
Tahaksin kordki päikesele silma vaadata,
vaadata kuldse kera sisse,
kuid päike mulle vastu naeratab
ja poeb kavalalt mu südamesse.
Kui päike laskub madalale,
üsna silmapiiri taha,
äkki saab siis,
tema maagilist silma näha.
Silmad vidus,
jälgin päikeseloojangu mängu,
püüan silma tabada.
Loojuv päike on nii ilus,
saangi silma vaadata.
Saripihkar
Klassivennal on teooria
mida rohkem onada jõuad
see on suur eufooria
kuidas ajult dopamiini palju nõuad;
suvi on siin ja piigad rannas
pervert binokliga külla hillib
igas mereäärses linnas
sellise iha suur, töölt viilib;
harilikult see mees ja noor
peoga punast raketti käivitab
ta oma enda vajaduste hoor
päev otsa jobi tulistab;
aga, kes sõltlane, see end kahjustab
keemia ajus närviühendusi närib
mälu, tundlikust ja tähelepanu pigistab
vanaduses meelekoht kiiremini käärib