Suve luuletused
Kokku 128 päikselist luuletust suvest - suve luuletused
Oodates vihma
Maanteetolm krudiseb kurgus.
mõistan puude kurbust.
Närbudes ihkavad udu,
elule päästvat sadu.
Nihutan kaevu pealt luugi,
niisutaks kuivavat suudki.
Sügaval põhjas näib, et
ongi paar tilgakest vett.
Krõbiseb männikualus,
üksikud pohlad vaid palus.
Kuivavad jõed ja tiigid,
viimsedki seeneniidid.
Hommik taas päikesest ere,
päev tuleb kuum ja käre.
Kuhu jään'd pilved ja vihm -
katkeda ähvardab rihm...
Saarele
Soe on liiv
ja kiviklibu,
saarele viib
tee kui vibu.
Poiss on seljas,
juukseid kisub.
Pruun ja paljas:
"Astu, issu!"
Mere sahin,
pihla puna,
tummalt vahin,
nõiutuna.
Saar kui aare -
okasroosid.
Kõik, kel kiire,
siia tooksin.
Hingerohtu
leiab sisu.
Ülalt kostub:
"Astu, issu!"
Tule, suvi!
Põleb tuli, põleb tuli -
levib nagu kulutuli:
poeb su tukka, mõttelakka,
kuhu peitsid, olles vakka...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
levib nagu kulutuli:
rebib vihikutest lehed,
murrab maha kanged mehed...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
hiilib nagu suurim suli:
enda nimel teeb kõik tööd,
röövib päevad, täidab ööd...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli,
ootamatult lambist tuli:
tahab olla sinu sees,
ole naine sa või mees...
Südamed on leekides.
Põleb tuli, põleb tuli -
kas see ongi laulutuli,
kas see on .....
Kanali ääres
Kanali ääres põõsastik lokkab
Päikene soojendab merd
Pahade sääskede teravad nokad
Imevad magusat verd
Sirelisiirup ja võilillemesi,
Sülgede marjane maik
Täis juba pissitud suplemisvesi
Männipuult niriseb vaik
Räästa all ripuvad kuivanud särjed
soolased nagu me ihud
Üksteisest kinni hoiavad märjad
higised kleepuvad pihud
-Tiina Nuum-
Inimene
Sina,INIMENE vahel vaatad mööda
su mõistus tihti kinni mätsib tõed
sageli sa teistest teinud sööda
su elu tundub läbi prisma üpris õel
Sina ,INIMENE midagi ei karda
su illusioon võib purustada mäed
endale sa päevast päeva kordad
et oma nõrkuseski tugevust sa näed
Sina,INIMENE oled loonud enda
su valu haprusest on saanud jõud
mitteoluline sinust läbi lendab
ja vahel sinu sisse ära kaob
Sina,INIMENE võid olla päris kuri
kui sapist saastatud on sinu meel
ent löögi alla jääb siiski su enda turi
sest headus ei lase võtta võimu kurjusel
Sina,INIMEN .....