Sõpruse luuletused
Kokku 125 luuletust sõpradest ja sõprusest
Karu kallistus.
Karu kallistamas on teist karu,
sisemuses on ta saamas aru.
Ka siis kui kõik on hea,
hea kellegi õlale toetada oma pea.
Vahetada kellegi paar mõtet,
istuda metsas ja teha lõket.
Põletada seda mis muret toob,
meie sisemuses halba tuju loob.
Toetav õlg või head sõnad,
sõbra suust see paremini kõlab.
Näita välja ja sõbrast hooli,
olemas olla talle proovi.
Mitte ainult siis kui sind tabanud häda,
vaid ka siis kui tal miski mäda.
Unelind
Head ööd mu kallid rõõmusegused lapsed,
tehtud soojadest tuultest - kohe kadumas.
Teid toitku rõõmuga veel rohkem unekapsel,
kui öötaevas linnutiibu adumas.
Mis kannavad sõnumit endas,
just loodud teile mu lapsed
ja hommikupäiksega lausub
rohultki minema kaste.
Teid saadab terve päeva
see vaikiv siidsuline lind,
teid saadab tasa, kuid naerab
nagu jahe, õhkõrn tuuleiil.
Siis teadke, et kui ma ka pole,
see tuulepuudutus toetab teid.
Öötaevaga jällegi tulen,
magama uinutan teid.
#
Keskkriminaalne
poolnarkomaan
Kõrge lend
madal maa
Kuivas kõrbes veereb
liivamannatera
Hoia tema eest
Kykitab ja almust palub
sinult piima anub
Meeles tal vaid tsoonielu
see vaimuhaige melu
Mõrvarid vägistajad
vargad ning petturid
Idiootidest etturid
seadust salgavalt
ürgkeelt valdavad
kehakeelt haldavad
Demonteerivad hambad
Pügavad lambad
Vennastunud kambad
Tantsivad sambat
Vulgaarselt laulavad
Seltskonnas jauravad
Istuvad astuvad
Sihikindlalt sammuvad
Selgel teel
Ebaselge peaga
Head nad ?
Ei
Võib-olla
Kas on olemas...
Kas on olemas sõpru,
Keda kasutatakse?
Kas on olemas sõber,
ilma vigadeta?
Kas on olemas pahandust,
mis lõppeb heaga?
Kas on olemas koera,
ilma sõbrata?
Ära hülga sõpra,
kui ta hädas.
Ole talle toeks,
heas ja halvas.
Igaüks vajab kedagi,
kelle najal nutta.
Ta loodab, et tal keegi,
kellele mure jätta.
Sõprus ei piira vanust
vaid kurbust.
Kui keegi pole piisavalt tugev,
see on andeks antav.
Sa olla võid sõber vanemaga
või mõne nooremaga.
Kasvõi pikemaga
või lühemaga.
Pole olemas sõpra,
kes hülgab.
On olemas vaenlane,
kes vihkab.
Sõbr .....
Tõeline sõber
Pigem kõnniksin sinuga pimedas,
kui üksi heledas.
Kas me olemegi kokku loodud,
või mul lihtsalt vedas?
Sa tulid minu juurde,
kui teised läksid.
Sa ütlesid mulle,
et sinu juurde jääksin.
Kõik teed sinuga läbikäinud,
elu algust ja lõppu näinud.
Kui sul kordki kunagi raske,
küll ma sind edasi kannan
las ma täidan ise su käske,
käin läbi linnad, kannan maske,
aga palun, mu sõbral elada laske!
Lilled Sulle!
On jää ja külm neist vahest vormib kaunid kujud
On tuul, mis kristallid sinu aknal õisikuteks punub
On päike, mis veepiiskadeks sulatab külma jää
On vesi, mis tilkudes lõhub jäälillede väe
Ma püüan, neid hapraid õisi sooja hingeõhuga klaasilt
Välja sulatada...ja neid Sulle rõõmu hetkedeks ulatada.
Iga sulanud jäälille sees on magus mälestus olevikulisest hetkest!
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
Sa pole mulle midagi
Sa solvasid mind,
see ei teinud haiget,
kuid ma ei solva sind,
ei näe mõtet, õiget.
Loodan et oled nüüd rõõmsam,
sul meeleolu võimsam,
sest rikkusid minu oma,
aga mul on ükstapuha.
Küll ükskord vitsad peksavad,
sinu solvangud maksavad.
Kui teinekord satud hätta,
siis pole hullu sind sinna jätta.
Ära imesta kui ei tee sust välja,
sest vabandada sul on liiga hilja.
Nii et pööran sulle lihtsalt selja..
Kui sópru ei ole
Kui sõpru ei ole,
Siis kommi saad.
Kui sõbrad sul on
pead jagama.
Kui sõpru ei ole,
Siis halb on su meel.
Kui sõprad sul on
On parem see.
Kui sõpru ei ole,
Siis kõik endale saad.
Kui sõbrad sul on
On osa nendest ka.
Kui sõpru ei oleks,
Näita palun!
Ole hea!
Kuidas saaksid elada?
Kevad tuleb!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Talve valge ukse suleb,
tõmbab õied mullast välja,
kaotab linnukeste nälja.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Enam pole päikse muret:
võtab appi pikad päevad -
inimesed rõõmsaks lä'evad!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Varsti kohal kaunid kured,
peagi vulisemas veed
ja läbitavad sopateed.
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Iga kana pühaks muneb,
paju lubab tibud õue,
värviline moes on nõue!
Kevad tuleb! Kevad tuleb!
Sõber jälle külla tuleb:
süda peos ja kaardi peal -
ning terve aasta püsib seal!
/Mari*Uri/
Ood varesele
Silmasin üks päev ma poe ees üht nähtud varest
Uhke rüü selgas ja naeratus kui kassikuld, see paistis seest.
Küll alles kraaksus, justkui kuuldud - sisutühja möla.
Muu kui pealispind ja sädelevus ei huvitanud teda.
Küll uljalt sulgi, mis oma polnd, ta reipalt lehvas.
Bravuurselt, et kõik vaid näeks ja kuuleks, ta on nüüd saabund.
Häält korra tõstis, kui ebajumal, ootas, et ka teised kehvad.
Seiskuks, näeks ning ilujoobest kaoks neil kui maapind.
Ei tähtsust omand, et uhke rüü, see pärit harakalt.
Naeratus Taruk´i käest, see soodsalt saadud.
Esmane mitte e .....
Sõber tuleb külla
Sõber tuleb külla –
kohvi on veel soe.
Sõber tuleb külla,
päevi eal ei loe.
Sõber tuleb külla
juttu ajatama…
Sõber tuleb külla
elust pajatama.
Sõber tuleb külla,
lapsed ümber ilma.
Sõber tuleb külla,
vaatab otse silma.
Sõber tuleb külla,
nagu oleks mina.
Sõber tuleb külla,
pilgus taevasina.
Sõber tuleb külla,
tähtis pole nimi…
Sõber tuleb külla,
tunneb paremini.
Sõber tuleb külla –
alati saab mahti.
Sõber tuleb külla,
hoiab hinge lahti.
Sõber tuleb külla,
ikka süda soe.
Sõber tuleb külla –
toob kaasa elutoe.
(P .....