Vaadatumad Kategooriata luuletused
Kokku 2222 kategooriata luuletust
Halb päev
Ma vaatan aknast välja,
masendus tuleb peale, kui näen
seda sitta suusailma.
Taevas hall ja maa on must
ning tuul tõmbab,
kui paotan oma välisust.
Astun uksest välja. Mõtlen.
Täna näen hea välja.
uued tossud jalas- hind seitse sotti
astun plärtsti otse porilompi.
Sean oma sammud poe poole,
lähen valest kohast üle tee.
Kurb lõpp sellele loole,
sest mus´t üle sõidab BMW.
28.11.2008
pealkirjata
sa seisid vastu hommikuvalgust
kui tõstin pea olid väljas tähed
siin polnud lõppu ja siin polnud algust
kui tahad, eks mine -ja nii sa lähed...
vaikus varistas seinad kokku
mõte rändas mööda kiirteid
mul oli valus sina ei kohkund
jah saatus tõesti ei soosind meid
Erinevad veekogud
Mere kõrval on allikas,
milles ujub millimallikas.
Allikas on laineid vähe,
tugevad lained on erandlik nähe.
Siin mere ääres,
päikesele kätte saamatus veeres,
on kui tundras,
kuigi olen Kundas.
Siin on veel jõgi.
See teeb mulle kõdi.
Jõgi virvendab kuldselt,
kuid ma ootan jõekutset.
Seal kõrval on järv,
kuid mul otsa sai närv.
Miks siin on nii palju vett?
Ma tahaksin hoopiski mett.
Kui ma jõuan koju,
ootab mind seal ema poju.
Ta on mu vend.
Mu kallis,kallis vend.
Kahju ,et tema mu päevast osa ei saanud,
kuid küll ta mu rõõmu näeb.
Mul oli ju .....
Kassiahastus
tead
kõik läheb untsu
peale tuleb kassiahastus
kusagilt tuleb kass
vaatab kurva näoga
sest tal on kassiahastus
sa istud toolil
toetud seljaga leenile
ja sul on kassiahastus
miski kuskil ei liigu
pea justkui tühi
see on kassiahastus
keegi midagi ütleb
aru ei saa
sest kõigil kassiahastus
kassiahastusel on kassiahastus
loomadel ja inimestel
üks igavene kassiahastus
Märguanne
Puhun lõkkele
su silmad,
armas uba:
aja-aja
idusid,
kevad juba!
Peagi tuleb
suvi, sügis,
saabub tali -
elu, mis sul käes,
ei ole
kõigest nali...
Hinga - hinga
julgemini
sisse sõõm,
allapoole kasvata
sügav rõõm!
Üles-üles,
maailm on ju
ärganud -
ja mina olen
sindki, kallis,
märganud!
/Mari Uri/
pain in heart.
Never enough words to explain.
Never enough feelings to feel.
Never enough the sun to shine.
In heart there is only stressing
Pain, getting harder.
Never enough reasons to smile.
Never enough force to be able to do somethig.
Never enough light to get out from darkness.
In soul there are only revolving frozen dreams.
Mida teha siis, kui sinu tulevik on tume,
siis, kui mingit roosat unelmat sul lihtsalt enam pole,
siis, kui juhe täiega on puntraks keerdund kokku,
tahaks tühjaks röökida end, hüüda miskit roppu...
Suitsuotsa süüdates ma rapsin vettind tikku,
üheotsapileti siis ostan minevikku.
Möödanikus püherdades ongi täitsa mõnus,
kuramuse tore tundub noorusaja võlu!
Endale ma kinnitan, et rohelisem rohi
lõhnas hulga helgemalt ja asju, mida tohib
öelda või siis mõelda, oli selles ajas rohkem,
ja et justkui saatuski mind viisakamalt kohtles...
Praeguseks on jäänud ainult me .....
Ma ei tea
Ausalt ma ei tea
ma ei tea
mis juhtus
mis mu unistused minema uhtus
tavaliselt olen ma tugev
aga ka mina väsin
väsin olemast ainus
ma ei taha olla enam parim
tahan olla lihtsalt õnnelik
ainult sinuga on olemas õnn
see on õnn on vabadus,
meie suhte väike saladus...
Päikese kuld
Päike kuldas metsad üle,
puistas kulda lehtedele,
hiline kuldnokk,kes siia veel jäi,
kuldse nokaotsa endale sai.
Võililledki nurusid oma osa
ja said päikesekullase pai,
põldudel rukkipead õõtsusid tuules,
nemadki varsti on kuldses kuues,
kalake,kes veesängis sulpsu lõi,
oli tavaline kala,ühe sooviga,
kuldset kleiti oli talle vaja-soovidega.
Taevakaar sai endale vikerkaare kuldse,tahtis ainult erineda teistest-värvidega,
kuldne kuu ja kuldsed tähed,
tahtsid valgustada ööd,
päike laskus pilve taha,
kuldse naeratusega suul.
Rahulolematult rahulik
kõik on nii vaikne, liiga rahulik
siiski sees on närv
ma ei salli seda
nii väljast kui seest tundun vale
pimedusse viib kogu see värk.
aaah, see tunne, ma ei saa!
aga kuradi hästi oskan varjata..
..vabalt alla läheb veel üks klaas
kõigile silma vaadates rahulolevalt naeratan.
närib südant, närve ja hinge
oi kuidas tahaks lüüa kõigele käega
sinna samusesse kõik minge..
aga hakkama ma saan, ükskõik, mis väega.
kevadel
KÕLISES KELLUKE,KARUJÕMM ÄRKAS. KARUJÕMM ÄRKAS JA KORRAGA MÄRKAS,ET LEHED ON PUUL JA ROHETAB RADA JA KARUJÕMM LUULETADA. TA LUULETAS SENI,KUI VIHIK SAI TÄIS,JA ENDAGA KENASTI RAHULE JÄI.SIIS LUGES TA VARSSE ET KÕMISES MAAS , JA SALMIDE VAHEL TA MÕMISES KA. NEID LUGUSID KUULSID OKSA PEAL PÄÄSU JA ET OLI KEVAD , SIIS POLNUD TALL PÄÄSU, TA PESAST NOODI PABERI TÕI RÕÕMSAD VIISID SEDAMAID LÕI.
— sannu475446