Hinnatumad Talve luuletused
Kokku 194 külma talveluuletust - luuletused talvest
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Tere, talv!
Tere, talv!
Tere, valge lumi!
Tere, pakasepoisid!
Tere, hõbehärmas kuusepuu!
Justkui teises ajastus ma viibin,
tunded soojad südame all.
Minagi vahel ootamatult tulen,
olen kohal, üllatusi täis.
Jõuluajas olla saame kohe, kohe,
siis valged inglidki on taeva all.
Maailmgi muutumas on kohe,
kuuldavale tuleb sügav ohe.
Paitas põske lumi hell
Tuli tali päikse säras,
paitas põske lumi hell,
aknast paistsid hirvepojad,
mees seal aias lükkas lund.
Orav osav oksal hüppas,
rappus lumi ninale,
puna palgel laps seal jooksis,
kalli tegi vennale.
Päev sai rõõmus lumevaibal,
lastel, emal, isal möll,
lumesajus, päikse säras
valmis sai üks lumememm.
2019.a. veebruar
Naudi talve
Lumi üle saabaste
ja vahel sääre sees,
vesi üle varvaste
on ära sulades.
Tuulekülma punastades
kindad tõmban kätte,
talveilma avastades
libedas jään hätta.
Mütsi tõmban silmini
ja salli kaela ümber,
vahel väljas tormab nii,
et kolisemas ämber.
Naudi talve, kuni saad,
on varsti kõikjal sula,
roheliseks muutub maa
ja kaobki lumi juba.
- Tarmo Selter -
2023
Pimeduse kattel
Saabus aeg, - seda kaua oodati,
Pimeduse musta looriga,
On nüüd ümbritsev kaetud,
Kattus see kurnatuse koorega,
Mille peale vaevalt loodeti,
Nüüd on hing rusutusest üle aetud...
Tuiskab lund, tuiskab kurbust,
Varjub pime kattel üksik lootuskiir,
Paistab vaid norg, selle küllus,
Täistuisanud nüüd rõõmu piir.
Külmad käed, nii ka süda külmab,
Pimedus minus lausa vaeva külvab,
Pime kate mind valulooris hülgab,
Keltsane pind ning keltsane süda...
Ringkäik talvises metsas
Kuuskedele valgust heidab
taevas valge kahvatu kuu.
Lumised on põllud, aasad,
tulekul on jõulukuu.
Härmatunud oksal istub
punakõhtne leevike,
külmunud pekitükki nokib
väike rasvatihane, kel punuke on tühi veidike.
Metsarada on imeline,
jälgi täis on metsateed.
Kitse jäljed, haavikuemanda jäljed,
hõlpsasti ära tunnen need.
Valge talv end kõikjal näitab,
hea on, kui ta pehmeke.
Lumehelveste õrnas sajus,
ilusad mõtted liuglevad kaugele.
Lumememmed
Lumememmedel on pidu,
neid teede ääres seisab ridu.
Ühtegi sammu nad ei tee,
neil sütest suu, naeratav on see.
Mõnel kaabulott,
mõnel ämber on peas,
porgandist ninad,
mis ei tilgu eal.
Hele päikesekiir
mängleb lumest kuue peal,
kuu valgust kannab juurde,
lumehelbed langevad
lunememmede naerul suule.
Esimene lumi
Lumi keerutab ja keeb
keerleb ringi sõiduteel
autodel on paksult lund
sadas siis, kui nähti und
Autoklaasil kojamehed
kiirelt lume lükkavad
sõiduteedel, kõnniteedel
sahad ringi vuravad
See on esimene lumi,
mis meeleolu rõõmsaks teeb
sumpan lumes põlvedeni naudin lumerohket teed
Sulama kui hakkab lumi,
siis mul jookseb silmist vesi
nuttu pidama ei saa
nii kurb on olla lumeta
Pakane
Pakane näpistab ninaotsa,
poeb mantli käisesse,
külmetab varbaid,
hammustab sõrmeotsi,
ei jäta ta kiusamist järele.
Pikk tee mul veel minna,
tõmban mantlikrae ülesse,
soe sall jäi rippuma varna,
aeg kihutas kuklasse.
Õnneks tuisku pole näha,
teed ei ole hangedes,
puudel lumemütsid valged,
pilvist lumevatti pudeneb.
Soojust täis on kõik mu mõtted,
pakane käisest põgeneb,
ei ma ole nüüd pakase ohver,
soe tunne
südamepõue libiseb.
Talverõõm
Loodus lumelilli maalib,
küsimata luba,
võttes külmapintsli appi
miinuskraadidega.
Joonistades pliiatsiga
lumehelbed ette,
enne soojakraadidega
pistes otsa vette,
et saaks lilled akendele,
ilu südameisse,
talverõõmu silmadesse,
meie naeratusse.
- Tarmo Selter -
2023
Suvine päev
Külmal talvel meenumas
on suvine päev,
rannaliival päevitamas
ennast ma näen,
soojad merelained
on paitamas kätt
kuni merre langen,
toimub hüvastijätt,
sest ärkan justkui unest,
kui ma ukse lahti teen,
külmus vastu tuleb,
kohe otsin sooja teed,
sest lume peal ei saa ju lihtsalt
päevitada üldse,
mantli vaikselt selga viskan,
avan jälle ukse...
- Tarmo Selter -
2022