Vaadatumad Talve luuletused
Kokku 194 külma talveluuletust - luuletused talvest
Valge talv on nii ilus
Valge talv on nii ilus,
enam pole ilm nõnda vilus,
hõbehärmas kuusepuud,
valged lumemütsid igal puul.
Pilvist juurde lund kallab,
valget sära aina kasvab,
maad valge lumi katab,
mured enda alla matab.
Ööd on valged, imelised,
valge kuu ja virmalised,
värvilised jõulutuled,
uut- aastat ootav šampanja pudel
Valge talv on nii ilus,
hinges pimedus on kadunud,
kõikjale nüüd valgust mahub,
valge jõuluaeg on rahul.
Kevadeootus
Väljas sirgumas on kuused,
mida kõigutamas tuuled,
mõni okas maha langeb,
mõni teele, mõni hange.
Väljas loomas öiseid lilli
külmakraadid külmaiilil,
jäisus katmas üle maa,
päike kõik need sulatab.
Väljas vulisemas veed,
päiksekiirtest suland need,
hangedest on saamas lombid,
kevad saabumas nüüd ongi.
- Tarmo Selter -
2022
Kui tali tapab sind
Talvel on ilm suurem vaenlane
kui võrrelda sügisega
paneb jonnima eestlase
väljas on probleeme olemisega;
see näriv pakane
ning lumi kõikjal laiab
ja pimedus on pilkane
vahest valge pask sulab;
siis pärast jälle miinus
saanud lumest jää
libedus trotsi teeb sinus
pole olla jalakäija hää;
eriti kui oled vanamutt
kes karkudega teeb slaalomit
teel kihutab loll kutt
pauguga saab kahjumit;
edaspidi liigume uiskudega
aga keegi kuldmedalit ei saa
et tahame ellu jääda teistega
mitte, et talve pöörad enda kasuks sa
Külm
Külm näpistab mu nina
oma jäise sõrmega
poeb põue,varba sisse,
naksab põske,ei tal küllalt saa
Külm jõe-ja järvesängides möllab
katab kaanega
Siis mere poole tuiskab
ta hirmsa maruga
Külm kogub endas jõudu
muutub jäisemaks
Tunneb mere võimsat müha
tal vastu hakkavat
Külm varblaseklutti piinab
Ei lase tal nokkida
üht rasvast pekitükki
mis oksal rippumas
Külm tungib minu hinge
külmutab pisarad
Külm ei mahu südamesse
mis nii soe on sees
Talv
Tormituuled, tuisud vinged,
väljas lumehanged kõrged.
Tuisk on vali, tuleb tali,
talve tulek pole nali.
Miks ei tule tasakesi ta?
Miks tuleb võimu ja väega?
Ilusat talve nägu tahaks näha
koos õrna lumesajuga.
Talve algus võiks olla kena,
siis süda rohkem rõõmustaks.
Jõulukellade hingekriipiv kõla-,
jõuluaeg on hingel nii ligidal.
Päkapikul hakkas paha
Päkapikul hakkas paha
Kinke vedada ei taha
Kukkus potsti lumehange
Nina tilkus kui jääpurikas
Kurguvalu piinavalt kipitas
Tuisk lõi lumehanges tantsu
Lumehangel harakas
päkapikul kädistas:
"Väike päkapikuke,
sind tabanud on gripike!
Seitsme ilmakaare tuuled
Sõnumi tõid külmad huuled:
"Kui gripist midagi ei tea,
siis kädistama ka ei pea!"
Lumi, HÄÄ - HÄÄ!
Pärast sula on tali tagasi
jälle paksult lund
sahk rühib teedel edasi
pikemaks venib tipptund;
torm Eestit üksi ei jätnud
meil polnud kõige hullem
on sitemaid ilmasid olnud
suur külm lumetormist hullem;
saime valget, mis nii suur
kui lebo, HÄÄ - HÄÄ!
tuleb sula, tehakse skulptuur
neegritel lund pole, NÄÄ - NÄÄ!
Head vastlapäeva!
Vaikselt kukleid nohistades,
end mäest alla libistades
tehti pikka linaliugu,
et saaks lambailt palju villu.
Ühes kohas hernesuppi,
teises jälle tangukruupi
söödi enne paastupäeva,
nähes selleks palju vaeva -
nii see vanarahval käis,
nüüd meie kõht on kukleid täis.
- Tarmo Selter -
2023
Alati ei ole talv pehme loomuga
Alati ei ole talv pehme loomuga,
kui ta hakkab, tuiskama,
lund paksu sõidu-ja kõnniteedele puistama,
nina, varbaid ja sõrmi näpistama.
Siis kõikjal lumehanged kõrged,
linnukesed külmast kanged,
liikluskorraldused ranged,
ülepea suureks kasvanud pinged.
Alati ei ole talv pehme loomuga,
Vahel isegi ei tea,
kas oled halba teinud
või head ...,?
Vares
Vares nokitab jäisel kõnniteel,
varbad laiali,
küüneotsad jääs kinni.
Nokitab liiva,mis teedele pandud,
minust ei tee väljagi.
Lähen teistpool teed ma,
kukun potsti maha.
Vares teistpool teed,
liivakivi noka vahel, ei ta ehmu.
Minust väljagi ei tee,-olen kohkund!
Upitan end siiski püsti
ja hakkan liikuma.
Ei meelest unu mul see vares,
kes liiva nokitas.
Linnud on lollid
Õues tööl olles
kuulen pitsiline laulmas
nad on üksteise juurde tulles
ja hoos uut pesa loomas;
seda kõik sula tõttu
mis tundub kevadena
mingu soojus ära uttu
uus aastatega on varjudena;
linnud on lollid
nad ei tunne kalendrit
et tuleb uuesti miinuskraadid
hoidke oma sooja mundrit
Esimene medal
Eesti lipp püstitatakse
kaugele idamaale lumme
see kaunis päev mälestakse
täna, homme ja ülehomme!;
olla sangar sugu ei küsi
igaüks tuleb medalijahile
konkurents kaua ei püsi
ainult parimad saavad sihile;
neiu, alles 19
hinges suur lootus
trikke oskab üht - teist
maandudes õnnetus juhtus;
Kelly, küll oma ala noorim
nüüd vaesem ühe suusaga
aga oled kaunis ja parim
ja rikkam ühe medaliga
Talv on saabunud
Puudelt lumi maha potsab,
linnulaul on amma lakkand.
Leevikesed punakõhud
vaikselt siutsuvad,
rasvatihased kollakõhud
pekki nokivad.
Luikedel on lumi taga,
nad lendu tõusevad,
kajakad jäävad merel maha
ei sunni talv neid lahkuma.
Mis sa ikka oskad teha või öelda,
saabumas on kaunid pühad,
aeg on tõtelda.
Talvetaat
Talvetaadil valge ürp on maani
nina kui jääpurikas
härmas habe,puna palgel
peas lumesahmakas
Suur on tema võluvägi
kaanetades järved, veed
igal sammul jätab maha
lumised rajad ja teed
Vahest taadil jõud saab otsa
siis ta oskab nuttagi
Raske lumi puudelt langeb
langeb maha potsati!
Lumememmed ridastikku
talvetaati trööstivad
neile pandud sütest silmad
taadil vastu helgivad
Vahest talvetaat on käre
siis ta aina paugutab
aiateibal linnukesi
näpistab ja pigistab
Tallatud tal suusarajad
vihiseb võidu tuulega
laseb liugu liulaual
kõrgest mäest,mis e .....