Uued Talve luuletused
Kokku 194 külma talveluuletust - luuletused talvest
Ilmataadi pale
Ilmataat on saatnud teele
tuisupoisid usinad
pannud kuusepuud kõik reele,
mis maha jäetud jõuluaast
Ilmataat ei iial küsi
millal olla, või tulla saab
Kui ta tige, kodus püsi
Pilvi ilmakaardilt ennustab
Täna ilmataat on lahke
taas lumega meid kostitab
Põhjatuultega ta mängib
idatuuli vaigistab
Ilmataat võib olla krõbe
juba teisel hommikul
Siiski on ta meile sõber
Peavaluks igal sünoptikul
Tali ammustab
Sula ei tähenda essugi
ja kevad ei hakka tulemagi
sest kui öösiti on alla nulli
mängib nii tali pulli;
see tähendab libedust
riskitantsu igast tunnist
tali ammustab
kõiki liiklejaid kiusab;
pane kasvõi uisud jalga
muidu päev ei alga
tööd rohkem kui varem
mida enam soola, seda parem;
kui kindlustust pole
ongi sinuga asi kole
kaotad ajud, närvid terved luud
nii seda piina veel mitu kuud
Mõtisklusi talvest
Ei ole iial tundnud tuult,
mis nii mahedalt paitab
Jaanuari kuul!
Teedel jääklaas sillerdab
aeglasemalt nüüd sammegi sean
Rebin kaelast kootud salli
peidan käpikud taskusse
pähe jätan sooja paela,
mille kallim kinkis minule
Alles olid puud kõik härmas
paukus vali pakane
Päike taevast vaatas alla
Suure valge kuu sarnane
Nii sarnased on ilma tujud
inimestega-
Iial ei või ette teada,
mil hakkab mässama
Karu ärkas talveunest
Karu ärkas talveunest
suure hädakisaga
Lumetekk oli sulanud ära
rahu kadunud korraga
Möirates ta ringi tatsas
möirgas nii,et kaikus laas
Silmeesine tal pime
nälg nüüd vaenlaseks tal saand
Aeglane ta käik ei ole
kuigi tatsab sulalumes
Nälga süüdlaseks ta peab
see ainus mõte,
mis vasardas peas
Tuustis igat rohututti
näris kuiva käbijuppi
Iga kännujuurikas
karu käppa tunda sai
Puult üks lumelobjakas
karul pähe potstas
Jooksu pani vana karu
tal ju väikse varsa aru
Igatsus
Kui möödas on talvine tipp
ja ootus on uus südameis,
läheb aega, kuid tõstet saab lipp
ning kevadet ootan ma siis.
Veel kestmas on kaua see lumi
ja purikad räästal on need,
mis päikeses allagi tulid,
varsti voolavad kevadeveed.
Kuigi igatsus südames suur,
tahaks kevadist soojust ja päikest,
tuleb oodata veel mõni kuu
ja nautida päeva nii väikest.
- Tarmo Selter -
Talvine metsatee
Kiira, käära käisin eile
mööda talvist metsateed
Lumi maha sadas jälle
nüüd käia tuleb otseteed
Nõnda paks on kohev lumi
rinnustsaati hangedes
Lumes sumbata on nali
rõõmu tunnen südamest
Eemal hirveema passib,
käbikuningas kuuseokstel rassib
Ehmunud põldhiireke
ketrab peeneid jälgi lumele
Turvaline on mul olla
suure lumehange sees
Mind te uskuge - või mitte
Siin rõõm ja rahu südames!
Valgust täis
Taas on maailm valgust täis
puude okstel valge pilv,
nii mulle näis
Raagus puud
nad muust ei tea
Lumekatte all
neil olla on hea
Pisut vesine on lumi
sadas õhtust hommikuni
Lumelabidail nüüd tööd
Buldooserid undasid terve öö
Metsaradadel on ilus
Näe, väike hirveke seal lidub!
Haavikuemand jälgi punub
Kogu kurbus hinges unub
Talvetaat
Talvetaadil valge ürp on maani
nina kui jääpurikas
härmas habe,puna palgel
peas lumesahmakas
Suur on tema võluvägi
kaanetades järved, veed
igal sammul jätab maha
lumised rajad ja teed
Vahest taadil jõud saab otsa
siis ta oskab nuttagi
Raske lumi puudelt langeb
langeb maha potsati!
Lumememmed ridastikku
talvetaati trööstivad
neile pandud sütest silmad
taadil vastu helgivad
Vahest talvetaat on käre
siis ta aina paugutab
aiateibal linnukesi
näpistab ja pigistab
Tallatud tal suusarajad
vihiseb võidu tuulega
laseb liugu liulaual
kõrgest mäest,mis e .....
Talvetaat
Talvetaadil habe härmas
keha katab tuisukott
Ta ei kõnni sammul kergel
tuiskab tuisus tuuselkott
Talvetaadil nüüd on võimu
paugutada siin-ja seal
Tõsta lumehange kõrgust
teeb mis tahab,ise teab
Näpistada meeldib talle
siis kui jäine on ta meel
Linnukest, kes külmast kange
loomakest,kes metsateel
Külm on talvetaadil süda
Mis sa teed!
Lase talvel tulla
Õrn tuuleiil paitamas põske
päikese säravas kumas,
talvel lumiselt tulla nüüd laske,
südames võtke ta omaks.
Laske ligi see kargus oma hinge,
õues külm, kuid süda on soe,
hüppa lume seest tundmuste hange,
talvetunne Sul põue nüüd poeb.
- Tarmo Selter -
Päkapikul hakkas paha
Päkapikul hakkas paha
Kinke vedada ei taha
Kukkus potsti lumehange
Nina tilkus kui jääpurikas
Kurguvalu piinavalt kipitas
Tuisk lõi lumehanges tantsu
Lumehangel harakas
päkapikul kädistas:
"Väike päkapikuke,
sind tabanud on gripike!
Seitsme ilmakaare tuuled
Sõnumi tõid külmad huuled:
"Kui gripist midagi ei tea,
siis kädistama ka ei pea!"
Kui tali tapab sind
Talvel on ilm suurem vaenlane
kui võrrelda sügisega
paneb jonnima eestlase
väljas on probleeme olemisega;
see näriv pakane
ning lumi kõikjal laiab
ja pimedus on pilkane
vahest valge pask sulab;
siis pärast jälle miinus
saanud lumest jää
libedus trotsi teeb sinus
pole olla jalakäija hää;
eriti kui oled vanamutt
kes karkudega teeb slaalomit
teel kihutab loll kutt
pauguga saab kahjumit;
edaspidi liigume uiskudega
aga keegi kuldmedalit ei saa
et tahame ellu jääda teistega
mitte, et talve pöörad enda kasuks sa
Külm
Külm näpistab mu nina
oma jäise sõrmega
poeb põue,varba sisse,
naksab põske,ei tal küllalt saa
Külm jõe-ja järvesängides möllab
katab kaanega
Siis mere poole tuiskab
ta hirmsa maruga
Külm kogub endas jõudu
muutub jäisemaks
Tunneb mere võimsat müha
tal vastu hakkavat
Külm varblaseklutti piinab
Ei lase tal nokkida
üht rasvast pekitükki
mis oksal rippumas
Külm tungib minu hinge
külmutab pisarad
Külm ei mahu südamesse
mis nii soe on sees
See talve 1. külmapüha
On sellinne pakane
et kõnge külma kätte
kusi väljudes on jäine
ja lapsed jäävad koju omaette;
kui olete Ida - Eestis
on õueskäimine perses
mil Saaremal -3'ga päike paistis
Jõgeval oli miinus kahekümneseitsmes;
Celsiuse skaalal
mis parem, kui mingi Farenheit
valge kõrb on ilmataadi õlal
kõnniteel libiseb vanaeit;
ja sittudes külmub urruauk
seda lisaprobleemi mõikad?
koormat kergendates kostab pauk
sest alt väljusid soolikad
ning auto ei kävitu
isegi see teab, kui loll on inimene
ei paku kümaga tööleminekuks sõitu
pole see külmapüha esimene
.....
Punanina
Ei tea, miks nina tatine
kui maas on pakane
külmaga tatti alla neelan
õues kõndides seda üle elan;
ja toas nuuskan edasi
nohu on vastik asi
varbad endiselt külmad
lõpuks talvised ongi ilmad;
toidu saab soojaks varsti
asun sööma hapukapsast ja verivorsti
nüüd oma nina näpistan
muidu kogemata aevastan;
aga "Atsihh!" tuli endiselt
hoidsin hoogu tagasi ajutiselt
nüüd vaatan alla
tatt on ikkagi toidu peal valla
jätku leiba mulle siis...