Taoismi luuletused

varsti enam pole

varsti enam pole
seda keha
millega sinuga magasin
rakud vahetuvad
loojangud hahetuvad
mälugi ununeb

varsti enam pole
seda hinge
mida sinuga jagasin
sõbrad vahetuvad
kallimad kahestuvad
vaimgi kujuneb

varsti enam polegi
seda ringi
kuhu tahaksin tagasi
lagedad muutuvad
kõrgused puutuvad
tundub vaid
just nagu
magasin



Sanya

Kaks naist

Yang-zi reisis Songi kuningriigis ja peatus ööbimiseks teeäärses trahteris. Trahteripidajal oli kaks naist: üks kaunis, teine inetu. Inetuga käitus ta austusväärselt, aga ilusaga oli jäme. Kui Yang-zi küsis sellise käitumise põhjust, siis vastas peremehe alaealine poeg: "Kaunitar mõtleb endast, et on iludus, aga meie ei tea milles peitub tema ilu. Inetu naine mõtleb, et ta on inetu, aga meie ei tea millest on tema inetus."
"Pidage seda meeles, õpilased," ütles Yang-zi." Kui te elate targalt, kuid ei pea ennast tarkadeks, peetakse teist kõikjal lugu.& ..... Loe edasi →

Mis kasu kaudu on ühendatud, jätavad üksteist maha, kui ähvardavad kitsikus, ebaõnnestumine, õnnetus kannatus ja kahju. Iseasi on üksteisele omaseks saada, iseasi üksteist maha jätta. Õilis on teistele maidsetu nagu vesi; tavaline on teistele magus nagu veinivirre.Aga õilsa maidsetus viib armastusele; tavalise magusus viib tüdimusele. Nood kes ilma põhjuseta ühinevad, eralduvad ka taas ilma põhjuseta.

Zhuangzi

Ülim' Dao seemne jõud,
Hämaras ta salanõu,
Ülim'Dao täius - see
On kui koidu vaikne tee,
Kuulmata ja särata,
Mähib vaimu rahuga.
Ja me keha järgneb ka,
Muutub puhtaks, vaikseks ta.
Kehaga ei võidelda,
Seemnega ei sõidelda:
Siis näed igaviku valgust sa.

8. Narri laul<
Kong Zi läks Chu'sse.Seal läks narr Jie Yu ta uksest mööda ja kõneles:

"Fööniks! Fööniks!
Kurvemaks läeb ala.
Tulevik ei tulla taha,
Möödunu on vana.

On Maailmal Dao,
Pühamees siis toimib.
Pole ilmas Daod,
Pühamees end peidab.

Tänapäeval aga kõik sassi aetud.
Õnn ..... Loe edasi →

Su maja seinad on klaasist

Ma
Jah ma kõnnin mööda seinu,
sellest ajast saadik kui vaatasid telkut,
oli elu täis veidrust, üks ütleks seiklus,
teisel lihtsalt arengu peetus, ja see ei lõppe,
see infiltreerunud me igapäeva kõnne,
Saavutanud mõttelise mõõtme,
kogu populatsiooni üle võime,
Nüüd siin sõimes tõsidust ei märka,
pshühioosi hoogudes haru harva
fookusega näkkab, ja siis panevad ka härga,
tähelepanu ees kõigil värdjana vaja ju näida,
tehke pilti, kuidas mu aju läks rikki,
viibin oma närvide piiril niigi, tahan kuuluda,
igasuguse moraali selle nimel unustan,
olen haige, ..... Loe edasi →