Vaadatumad Vabavärsilised luuletused
Kokku 266 vabavärsilist luuletust
Maa on minu kodu
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi.
Pihlaoksad need mu patsid,
samblasasi minu süli,
kuusekäbid minu kannad,
järvepinnad minu pale.
Liblikad on minu lapsed
lepatriinud lillepärjad,
tähetäpid tornikellad,
meresaared minu majad.
Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
kurekolmnurk minu koda,
astelpaju trepimade,
kasekaared põlvepaine,
ladvalehed pidupõlled,
härmapitsid tanulina,
lillesilmad m .....
Maailm
Maailm nii eriline paik
Kahepalgeline ja kalk
Kes räägib näkku, kes klatšib taga
Olgu ta õnnelik
Tema teeb liiga endale
Oma mainele ja maailmale
Võta kätte, tule ütle näkku
Ära loobi pori teiste suunas
Midagi see ei muuda
Ela enda elu
Nii hästi või halvasti kui oskad
Muidugi, lihtsam on ju teiste eest kosta
Ilma, et vaataksid enda ette
Teeksid endale teene
Kui hoiaksid eemale teistest
Hoiaksid endale arvamuse halva
Ja maailmast saakski parem paik
Kõik polekski nii külm ja kalk
Kunstnik
Kunstniku kunsti
pidavat mõistma
vaid haritud inimesed.
Päevinäinud ateljees
poogen õgib
vaimutoitu
rahalises valuutas
maksab maal vaid
sendikopikaid.
Kas kunstnik on näljane?
Kas kunstnik on nälgas?
Näljane kunstnik ihkab
loomingulise lennu järgi
plätserdab kõik poognale
raamib iga viimse absurdi.
Nälgas kunstnik
sureb vaesuses
hiljem teenides
postuumselt
miljoneid.
Lihtinimene vahib
maale ning kiidab
kaunid aasad aga
lehmad on puudu.
Sähh
Poleks iial arvanud; et tuult terve elu pingutades tallanud;
tõde salganult; tuntud radadel matkanud; et saaks must hull;
et teistega ühilduda; lugupeetavuse lõksust välja astun ja endale ei luba;
sellist näitust siin; sellist lohhi käitumist; nähes kuidas lilled närbusid;
ajud kärbusid ja elu eest polnud üldse mitte tänulik; igal käänul viin;
end kuskile muutuvasse; midagi mida tundsin; kui elu pale;
välja lastes; neid malle; ei mingit promo; seistes seal kus iga teine;
on praktiliselt homo; kõik aina esinevad; Küll nad on paremad;
küll nende ütlemine on terav; tund .....
K6x
Sündinud 93' riimi armastama hakkasin 98nda aasta teine pool,
Kui onu Ain mulle kasseti oli toond,Esimese riimi kirjutasin kui olin kolmteist,
internaadis milleks on ala kool, kütkestab endiselt mind vool,
see kuidas see mu kadunud lapsepõlve uueti loob, see mu ainuke,
vanemlik hool, isa polnd, ema oli valelik hoor, kodust välja kui 15,
ema ja kasuisa ühine soov, jõe kolm, kus iga naaber kas bompz,
või oli neil pshühiootiline neuroos, enamik neist surnuks end tänaseks joond,
seina tagant kostus kopsudesse surev, kõrval majas elas karakter tume,
kangiga mu korterisse sisse mu .....
Siis, kui Sa veel olid.
Siis kui Sa veel olid,
ja särasid silmad, laulis suu ja naersid.
Mitte ainullt siis, kui veel olid.
Olid teel täis tahtmist,lootust ärevust
ja sügavsinist ootust,
et veel olla, kui vaid saad?!!
Oh tahtsid! Väga...
Ja mina kartsin mõelda,
.....
Kas te pole?
Tahaks visata pudelid kiludeks,
seinad lükata ümber
nii, et lagi pähe ei kukuks.
Tahaks karjuda pikalt ja kõvasti,
kuid häälepaelu pole nii palju
ja kopsumaht liiga väike.
Tahaks lüüa hambad kurku,
ka parimatel sõpradel,
ilma et ise lõuga saaks.
Tahaks panna endale käe külge
nii, et jalad lõpuks paigale jääksid,
ja eluvaim väljapoole.
Kas te pole kunagi vihased olnud?
Jan Mercurium
18.9.2014
kaitseingel
jäämägi mu elus
sulatada ei suuda
põhiline hingemelu
midagi enam ei muuda
viib kaasa head mõtted
toob ellu nukruse
minema nüüd tõttan
võtan pikema puhkuse
tõukan eemale kõik halva
võtan vastu hea
kaitseingel nüüd mind valvab
igaveseks enda juurde võtab
parandab hinge
selgeks teeb pea
hoolitseb mu eest
terveks teeb hinge
mu armas kaitseingel
Aken endasse
Südame vaka all hoidvat
nostalgilist valu
pettumusi tunda saanud
rajad viivad pimedusesse.
Aken endasse
suletud ava.
Piinad sisemuses
köidavad hirmud
kõik haavav.
Neelab Sindki
ahelais hing.
Müüritud aken
tunnete õud tapab
eilsesse vaikusesse
jäänd viimne kustunud
lootuse hõng.Hääl -
kisendab...
öösse lendab
olen kaotanud enda.
Olen tühi
Päevad mööduvad... olen tühi
järjekordne pettumus.
Lootuse silmist pühib.
Vaikuses murdus elu
õnn kadus -
saatus probleeme
õlule liialt ladus.
Üleliigne tundun
kõigil vaid jalus.
Kuidas leida ennast?
Küsin.
Kaotanud usu -
hääbunud hing
siiski valus
ekselda pimeduses.
Valgust.
Valgust -
leidmata algust
uuesti läidaksin
südamesse sära -
mille maailma
raskused vihmana
kustutanud ära.