Varia luuletused
Kokku 539 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Palat Number 6
Luupainajast silmad avanesid;
kanüüli välja rebin; plaanin oma põgenemist;
segaseks pea need ained tegid;vaevu jalad all seisid;
roomasin mööda seinu; veritsevasse auku käel;
sadu süste tehtud; ainus mida teadsin;
pean siit saama plehku..
Kivi põrandal tasased sammud;
varjuna käimaks mu kannul;
teades, et kui mind kätte nad saanud;
voodi külge ahelaisse uuesti pannud;
üks kõik palju karjud või palud;
need tumedad tuimad silmad on sellega harjund;
näen kuidas rahuldus neid saatnud;
kui ütlevad sind uuesti süstides:
"Rahu-Ma saan sinust aru"
Palat numbe .....
Sel külmal päeval
Sel külmal päeval mind ei olnud.
Jah, sinust eemal võisin olla mitu.
Ma olin lähedal, kuid su juures polnud.
Oh, kui palju armu endast olen matnud.
Sel külmal päeval ma hoidsin vahet
ja hoidsin sulle soojas ridu.
Ma olin lähedal, ei piisanud vahest
et tahtsin andestada oma vigu.
Sel külmal päeval ma hoidsin su käsi.
Jah, nii et teada sa ei võinud.
Ma olin lähedal, kui olid väsind
ja nutsin, et liiga olin teinud.
Sel külmal päeval sa mind ei oodanud
et olin siin, ei teada võinud sa.
Su olemus on varjul kuivas, soojas nüüd
ja mina hoopis vihmas tallan maad. .....
paks armastus
mu kangelane armastas vast
kümme minutit
sest peale seda muutus ikka
väga muretuks
õnn oli sahtel sisaldas
veel hulkka paberit
jäi ehkki koridorri nõutult lahti
valge uks
tol päeval
hiigla parvedena
noogutasid tuvid
teeperve oli keegi
portsu küpsist visanud
need kortermaja aknad hoidsid
avatuna huvid
ma pole iial
nõnda hingest
roppust kisanud
Sanya
The raven part 2
While all the world but you is asleep
the silence will be creeping in.
You'll feel the darkness flowing
through some cuts really deep within.
You've come to find the world
too dreary.
To have stayed this long, feels
waste of soul.
Will raven's croak stop this scary
dream
or will your
demise be whole?
You've come to find your
soul apart
tonight a deed has to be done.
A shattered heart is still
a heart
For deciding your fate you are
the one.
You´ve felt the wind of rope
the wintry breath of grim.
You've seen the final piece of hope
that's lost in night so dim.
.....
On Isa andnud
On Isa andnud, mille nimel surra -
kuid ise leidma pean, mille nimel elada.
Ühel neist võid lasta tulla -
ei teine lase sest end segada.
On Isa andnud, mida mõista -
mis jääb võõraks, ise leidma pean.
Osa antud kaotada, osa võita -
ülejäänut kaasas vead.
On Isa andnud kaasa kulla -
mis kallim, ise pean veel otsima.
Osa siia jätan, osa võtan mulda
ise õpin ahvatlusi trotsima.
On sind..
On sind armastada üsna raske
kuid sind veelgi raskem on vihata.
Ma toetan selja vastu vana kaske -
sinu nimi paberilegi ei tule ilma ihata.
On keeruline sinu kõrval käia
ja veel keerulisem käia ilma sinuta.
Ja nii pikad-pikad päevad näivad -
su naeratus on kevadestki ilusam.
Mis oleks, kui?
Kui varsti on kohe,
kui kohe on varsti=
Kui kaugel on homme
kust tead, et on täna?
Kes ütleb, mis õige
kes keelab, mis vale?
Kas tõesti kuldlõige
on õndsuse valem?
Kes jookseb ajaga võidu
võib kaotada ennast.
Kes on surmale kade
sel peagi elu on lennand.
Kes teistest vaid hoolib
sel peopesades tuul
ja näppe vaid noolib
kuid naeratus suul.
Kes käseb, mis õige
sel elus on kurbust.
Kes kardab, mis vale
sel vajaka julgust.
Kel arm, see poob
ja oma haavu vaid seob.
Kes vägisi hoiab
sel õnn kui koolibri peos.
Kes ütleks, mis mina
sel preemia võiks .....
Kuigi
Kuigi õues ehtne kevad
hinges siiski tunnen sügist.
Akna alt möödujad, ei aima nemad
et hüvastijätt mu hinge trügind.
Kuid kolletuvad mu hingelehed
ja südameradu katmas hall.
Iseendale haiget tehes
ei uskunud, et mind ootab talv.
Ei teadnud, et minu puudki raaguvad
ja keegi mind kokku ei riisu.
Kui ükskord külmad saabuvad
olen juba lõkkessegi viidud.
Joobuda
Joobuda!
Ma püüan muredest loobuda,
endale armastusväärsemaks moonduda.
Pudelipõhjast saan leevendust sedasi -
maised probleemid kõik lükkan vaid edasi.
Hommikul kogunend murede jada
siis lohistan järgi, kui armetut saba.
Joobumishind - minu seisund nii kohutav -
teenitud karistus - ainus mis lohutab.
Ristmik me teel
Oodates vaikust
ja tundes ka aega.
Ma suudan nüüd öelda,
et näha saab vaeva.
Sel teel pole sihti,
ei määratud radu.
See tee on me mõtted,
me tahe, me himu.
Kuhu minema peame?
Palju minna on veel?
Seda öelda ei oska,
ka targemad teel.
Ainus, mis teame.
On valik me ees.
Mis tulemas on,
kui ristub me tee.
Kas õige või vale?
Seda küsime kõik.
Kuid kas sellel on vahet,
millest algab see lõik.
See jook mida kulistad alla oma kõrist
kui õhku kui loomuliku elu osa
iga sõõm sellest pudelist põhjata pudelist
iga sõõm on rõõm petetud rõõm
Sa petad oma elu oma aju oma südant oma verd
ja arvad et see pole reetmine
et sina pole kunagi kedagi reetnud
vaid sind on reedetud
kuid just see ongi reetmine
enese reetmine
rängem kui seitse surmapattu
vängem kui idamaised vürtsikad road
jälgem kui oidipuse kompleks
ja väidad et su elu on korras
Kuid kui su elu oleks korras
ja su pea oleks korras
kas peaksid sa siis korra
iga tunni tagant võtma lonksukese si .....
Veel lootes ...
Kustub lootuskiir murepilve avaruse taha,
kirkad unistuste purjed, kadumas on uttu.
Helge mõte olnu , pimeduses hävib ruttu,
kõik ligidased kallid jätmas sind on maha.
Kui hävitad ennast ei taju sa pooltki häda,
mis valu , lähedased kannatama - peavad.
Ja jälle raskustest , su omad välja veavad,
lootuses et järeldusi tehes , mõistad seda.
Hansi!!!
Õnneaja laul ...
Õnnelikus - kodus vaibub, kiire aegade rutt,
kõlamas laste suust naer , pisiperest ka nutt.
Katuse all pesi , pääsud kus pununud reas ,
elab rahvas, õnne aja muistse lauludki peas .
Õitseb rukkilill rajal , väljal kui viljade - kuld,
rohetab kartulipõld , lõhnab muldamis muld.
Tunned rõõmu tööst, mida pere heaks teed,
luues õitsengu hetked , elus helgemad need.
Võimalust soetada vae , oma väike era - riik,
omandada püüab neid ka , naaber - välisriik.
Kuniks järel veel iidsed , talumaade pinnad,
särav õnnepäike maal , sul ununevad linnad.
Argus
Me seisime jäätund aknal
Bussijaamas ulus tuul
Sul olid hallid silmad
Sul oli kinnine suu
Ühe suudluse poetasid sa huulilt
Kaua hoidsid aknal kätt
Minnes vaatasin ma taha
Ei teadnud, et see oli hüvastijätt
Naersin, kuid hinges oli valu,
Eemal muigas bussijuht
Miskit kui värises mu käes -
Sinu saadetud sõnum- hüvastijätt.