Varia luuletused
Kokku 539 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Une-eelne
Hilise õhtutunni
Õrnad härmalõngad
Usinalt koovad
Hahkjat hämaruskangast
Ämblikuvõrkude nõtkuses
Heliseb läheneva öö
Sammudekõla
Aina lähemale ja lähemale
Hõljuvad pimeduse saadikud
Sõnatult lahkuvad
Argsel tantsusammul
Üksikud hilised valgusejoad
Oma igivana mängu
Hääletud varjud mängivad
Sajanditepikkune hõng
Ääretusse laotusevaipa
Tikib tähtedemustrit
Salapärane naeratus suul
Kauge lähedane kuu
Öökroon
Tuuleiil unenägusid laiali kannab
Suiguvad unne
Maarjahein timut ja kurekell
Sõnatu udu embusse haarab
Magava jõe ja ta kõrkjad
Öö .....
Öine peitus
Tühjas pargis kõnnib kõle nukrus
Raagus puudel kössitavad hakid
Veidi vaske kõlisedes kukrus
Sammukaja rütmi pooleks hakib
Linn on tardund nõiduslikus õudusunes
Sellel hetkel mil ma katkestan ta rahu
Kell taob tornis tunde unine ja kume
Mingil moel see lummus minusse ei mahu
Kuu on täna kummaliselt kooljavalge
Mõni täht kui ahvatledes kukub sünki vette
Valus tuul veab oma näppe üle palge
Vari laternate valgel heidab jalge ette
Pole mõtet otsida siit kodumaja
Selles linnas sündinud ma pole
Mida otsin mida oli vaja
Miks ma siia tulin unustanud olen
Kuskil .....
Luule!
Luulet kuuleb tuule huulest hästi puule puhub peale lehti sahistades annab reale kastanjetti kannab heale algavale iilile kõrvale pillile anname hääle, mille kanname puude lehtedele tehetele ehetele jätkule jäigule oksaraginale uksekraginale hirmsale saame tammelehe sahinast me kuulda Zeusi mõtteid, kes luule sätteid teisi tunneb juba ning lubab puule juure mõtlemisest muule mullasuule, mis häälega krudiseb muld kuld puule juurdub kragiseb sõlmib suudmed.Nii puu suu luuletab ju vanus tunnetab muljetab.
— luulekomissarovElu on risk, mis lõppeb alati surmaga!
Sündimise hind pole kallis,
kuid nõuab elamist.
Sa olema pead valmis
kõike võtma võetud riskist.
Järgne kõigele, mis Sind kutsub
kuni Sul veel on see võimalus.
Ühel päeval kuri käsi Sind katsub
Ja lõksus lebad jäigas mullas.
Merilin Jõnts
Keelitaja valelik
Topeltstandardid, oo topeltstandardid,
te toote mu päeva päikese!
Inimesed pole ausad, nad on jõhkardid,
kes annavad lootuse väikese.
Milleks väita, et oled parem kui kohalik 'hoor',
kelle välimus odav ja sõnad teravad.
Sa pole muud kui illusiooni koor,
mille kuratlikud silmad vastu säravad.
Ja lisaks see mesine jutt,
mis iga töömesilas õiele meelitab,
Ei,ma pole kade, kui siis ainult sutt,
sest tema ju endale parema saagi keelitab.
Ma joonistasin kääbiku
Ma joonistasin ta,
viimistledes kaht silmanurka ja üht ninaotsa
Ma joonistasin ta,
pannes ta huultele naeratuse, mis soojaks teeb
Ma joonistasin ta,
uskudes, et temast saab mu parim toes; keegi,
kes ei unusta
Ma joonistasin kääbiku,
viimistledes kaht põsesarna ja üht hambavahet
Ma joonistasin kääbiku,
pannes ta suule sõnad, mis jäid ütlemata
Ma joonistasin kääbiku,
uskudes, et temast saab mu parim sõber; keegi,
kes ei unusta
Aga ta oli kõigest kääbik,
armsate põskede, veidrate kõrvade ja karvaste jalgadega mehike,
kes elas läbi teekonna imelise
TEEKON .....
Candy doll or a broken childhood?
Wind played the girl's hair
She was a quiet and small - too delicate to understand
Wind played the girl's fingers
She was a quiet and small - to delicate to understand
Memories, which all fitted box;
Wishes were fulfilled seconds;
Words that are never left without saying;
Holes in the dresses, which were corrected;
It was her nice childhood
The candy thief, which remained unseen;
Drawings, which remained unfinished;
Colors that were left untouched;
It was her nice childhood.
She never played in the sandbox;
She never played volleyball;
She never played a snowball .....
Dootem elajas
Rooman tühermaal
kraavis
körvu metsaga
ma vaevalislt; valutult
kraabib
tuimus külge...
majavaremetel
puudub vundament
jalgel
pole jaksu joosta
metsateele
enne mulku
kohtasin HIRVE
tammepuul
pole oksi mind toetamas
surun rusika
hulukile
löuapärade vahele
pole pole enam jöudu....
järada
kämmalde mugulaid
vöidan
koha mulgul
kiviaia taga... HIRVEN .....
Kuu
Paiste valgus
Külmetab hinge
Köige algus
Viinud körgustesse pinge
Algab sost elu
Kui ka surm
Oh seda melu
Mis pimeduse hurm
So paistes
Ergastub libahunt
So kaitses
See Vana-Tont
Kandes inimnahka...
Projeksioon mis kole
Oh... Vere ihka
Hirm mis tore
Viirastub vari
Koletuslik see
Sarviliste kari
Sinna leidnud ons tee
Sinavas valguses
Summutab meeli
Pimeduse hölmuses
Kölamas nöiakeeli
Raagustunud puud
Laulavad kooris
Ragisevad luud
Mustavas udulooris
Taas naeratab to
Irvega röugeil löustal
Ilmutuslik koljuluu
Tumeneva lootuse taustal!
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
Raha
Rahaga saad osta maja,
aga mitte kodu.
Rahaga saad osta voodi,
aga mitte puhkust.
Rahaga saad osta raamatuid,
aga mitte tarkust.
Rahaga saad osta kella,
aga mitte aega.
Rahaga saad osta ravimeid,
aga mitte tervist.
Rahaga saad osta kindlustuse,
aga mitte turvatunnet.
Rahaga saad osta kuulsust,
aga mitte austust.
Rahaga saad osta seksi,
aga mitte armastust.
Rahaga saad osta lõbu,
aga mitte õnne.
Töprad
Kui mul poleks stiili ja riideid,
kirjutaks jumalale tee ääres viiteid,
ei oleks tööd ega kodu,
kui oleksin lihtsalt mingi rahata jobu,
kas oleksite mu ümber ja toetaksite mind,
kui vajaksin rääkida ning väljendada end,
kas kuulaksite ära hoolimata haisust mu ümber,
kui mu nimi poleks Rikardo vaid oleks see Endel,
ja ainsaks vannitoaks oleks vihmavee renn,
ning hakkliha asemel oleks mul vaid konn,
olen kindel ma siis et mind ei mäletaks tee enam,
vaid tülgastavaid pilke te saadaksite eemalt !
Oli/on
Oli mis oli ja on mis on,
kuid rohkemat lootes olen ma loll,
sa panid ja paned mu südame kiiremini tuksuma,
mida sinu omastamiseks tegema pean ma,
me koos vöiks olla nagu bob ja rita,
või äkki sa ajad mulle lihtsalt sita,
ma pakun sulle kõike mida pakkuda saan,
kuid lõpuks ikka olen alguses taas,
ütled küll et hoiad mind igavesti,
kuid löpuks ikka lased mu pimedusse .
Jah ma suudan
Ei lase ma ühtki hetke käest libiseda,
hoian kinni isegi kõige kibedamast,
arvatavasti teevad need asjad mulle haiget vast,
kuid tõusen püsti lehvitan lippu seal, kus on ta mast,
ei anna enam nii lihtsalt alla ma,
tahan nautida häid hetki teistega,
mees see'n kõik, mida tahab öelda see,
mu kehas ja vaimus on elu jõudu veel !
Intro
Pühin puhtaks silmad, et kaoks mu raev,
sulgen probleemid laekasse mille nimi vaev,
matan võtme kohta, mida mina ainult tean,
kuhu selle matsin? ei meenu, see'n hea,
sõnu omast arust õigesse ritta sean,
ma ei vaja trelle, et tunda ennast vanglas, juba olen seal,
kas pääsen välja? ei seda iial tea,
kas on see lõpp? või algus end minu ette veab?