Varia luuletused
Kokku 539 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Suve igatsus
Vaid mälestus on jäänud suvest
ning hing juba igatseb uut,
ei taha ärgata 'sest suvisest unest,
kardan kaotada midagi suurt.
See suvi oli tegelikult tavaline-
täis päikest ja kõike head,
kuid just see ongi eriline,
et lihtsust hinnata tean.
Suves oli üks hetk, mil mõtlesin,
kas sügisel igatsen seda,
aga nagu enne just ütlesin:
"Jah ma igatsen teda."
Suve igatsus kasvab päev-päevalt.
See kestab kuni algab uus
ning siis eelmist ma igatsen vaevalt,
sest süda ja mõtted suvekuus.
By: Silvia
Vabadus
Oma raskes tunnete ahelas,
näritud vaevast ja tumedast kurbusest,
masendus kriibib kurgus karedas,
kuid pole pääsu ses't koledast tundmusest.
Sügavast pilkasest pimedast
end teele sunnib see hing.
Nägu uhutud pisaraist kibedast,
sest aina kitseneb eluteering.
Võttes kokku oma nõrkenud jõu,
rühib ta läbi nii tule kui vee.
Murrab tormi ja kannatab kõu,
lõpuks tunneb: leidnud on tee.
Nagu liivateragi pärlikarpi poeb,
et seal koonduda iluks säravaks.
Nii ka hing, kes end päästetuks loeb,
tunneb südames lootust tärkamas.
Ja leiabki väsinud hing oma rahu
.....
Folk
Tornikell on löönud kolm
tänavail vaid udu, tolm.
Öiste hulkurite rajal
kõlama on jäänud kaja.
Eksirännakutel linnas
mõndagi mul hakkas silma:
moosekante-kooserdajaid,
trepil-pingil looderdajaid.
Öö täis nalja, naerukaja -
täpselt see, mis mul on vaja.
jagasime vett ja õhku,
hiljem et võiks minna põhku,
igaüks küll ise linnas
igatsusekübe rinnas...
Miski kripeldab veel sees -
soovin, et kord seisaks ees
mõni sedasorti öö,
mil ununeb nii kool kui töö.
Justkui teine dimensioon
maailma meil uueks loob...
VEIDRUS
Su hinge pehmus ja keha soojus,
aitavad mul mõista mõistmatut
jälgida seda imelist voolust,
ja tunda tundmatut.
Minust pole jälgegi sel kummalisel teekonnal,
üks ja sama viis, päevast päeva rõhub mu huuli
kuid üksnes head kombed vennaskonnal,
kukuvad ammul suuli
helina
vahel asun tal lähemal ,
muidu asun tast kaugel,
see mida mulle ta tähendas
oli siis tilgana laugel..
vaadata teda ei tihka,
piilun vaid nimetult nüüd nii-
tean et mind väga ta vihkab ,
ses olen ise ma süüdi
Tahaksin öelda veel tere,
kuulata kuidas tal läheb,
aga kui minust ta möödub...
värisen üle kere.
kristel eslas
Igatsus olla see kes olen.
Jällegi kord,
Kuigi suund pole nord,
Valdab mind tühjus
Kui piinav nähtus
Ma ei tea sedagi
Kust leida see midagi
Midagi, mis aitaks
Ja mu hinge viimaks paitaks.
Kas tõesti selline ma
Keda vihkan ma
Miks on mu elu piin
Kui mul sees pole viin
Ma tahaks olla külm ja kõle
Aga see oleks võib-olla liiga jõle.
kristel eslas
igatsus
Miks ei maganud ma öösel,
Ei saanud ma rahu kuidagi...
Ma mõtlesin sinust koguaeg,
Hommikul, päeval, öösel.
Kui kooli kõmpisin,
Mul mõtteis olid sina.
Kui koolist tagasi kekslesin,
Igatsesin sind uuesti näha.
Kui magama heitsin voodisse,
Siis mõtted läksid rändele.
Siis tuli välja tõekene,
Olid mulle ainult sõbrakene.
kristel eslas
Siiani meeles
Sinu küsivad silmad, on mul siiani meeles.
Sinu halastamatud laused, on mul siiani meeles.
Sinu kartmatud teod, on mul siiani meeles.
Sinu helge iseloom, on mul siiani meeles.
Mul siiani meeles, kui hoidsin mind nagu kullatükki.
Mul siiani meeles, kui mind hopatasid nagu väikest last.
Mul siiani meeles, kui võtsid Sa mu käest kinni.
Mul siiani meeles, kui järgisid mu samme.
kristel eslas
Unenägu
Hommikul meenutasin oma unenägu,
seda ilusat ja ulmelist lugu:
kus tiiger läbi sinise tule hüppas
ja Päike maakera lükkas,
kus tank oli kõrgemal kui tornitipp
ja mulla all lumes lehvis lipp,
kus tuul puhus sisse kõrvust
ja sosistas ülekuumenenud ajule õrnust,
kus ainult üks huul tegi musi, päriselt,
ja ekskavaator mängis, et külmast väriseb,
kus jää-äärelt algas suvi
ja armastus tundis ilust huvi.
Siis aknast välja vaatasin kui tõusin voodist,
väljas kõik oli täpselt mu unenäo moodi.
-Alice
MIS ON KODU
Kodu on se ,kus ema ja isa
kodu on se ,kus vennad ja taks
kodu on se ,kus taevas on sinisem
kodu on se ,kus rohi on rohelisem
kodu on se ,kus linnulaul ilusam
kodu on se ,kus liblikad kirjumad
kodu on se ,kus lilled on ilusamad
kodu on se ,kus rahu ja vaikus
kodu mul asub Vasalemmas.
TARMO UNIVER
Silmailu läbi silmapilu
Läbi silmapilu hakkab silmailu paistma...
Kuidas on see vöimalik?
Möistus püüab oma mötte eest kaitsta:
Sa oled köigest surelik...
Inimene vaid väike mutter kellatornis,
kuid peab end tähtsaks...
Köik ainult nöuavad läbisegi kooris,
et NENDE tegusid nähtaks...
Inimene peaks aja maha vötma,
et teda ümbritsevat vahest hinnata...
Kuhu sa nii koguaeg ikka töttad?
Kellegil pole antud palju aega hingata...
Seepärast ärka ärkve-unest
ja vaata läbi silmapilu...
Siis näed, kuis tärkab uuest
see maailma silmailu...
Tanel Saar