Kategooriata luuletused
Kokku 2222 kategooriata luuletust
vahest kui me
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks kui -
kui palju on elul anda.
enamat kui lihtsalt
mure koormad või
võlad mida päevast
päeva vaikides kanda.
siiski viibime rohkem
sellel pool vikerkaart
kus värve ei näe -
kõik nii sünge ja
mustvalge.
süda on jahe
veelgi külmemad
on need üksikud käed
-
abi vajaksid
kuid keegi
sind ei märka
sind siin ei
näe -
jätab ulatamata
käe..
laseb uppuda
laseb ulpida
arktilises vees
külmal jääl.
vahest kui me
avaksime oma silmad
ning näeks -
kuidas lähedasel läeb -
vahest kui ava .....
vaatasin su silmi
Vaatasin su silmi
ja armusin ära.
Kuulsin su häält
ja tahtsin uinuda
sellel saatel
iga õhtu.
Õppisin tundma
Sind ja
õppisin tundma
meid.
Otsisin teed
Sinu südameni
ja leidsin end
kahe südame keskteelt -
noored ja lootusetult
armunud need oleme me.
Vaatan Sind iga päev
ja armun aina rohkem ära.
Vajan Sind nagu päikest
vajan Sinu soojust
su silmade sära.
see ilu
see mis hoiab mind
kinni su küljes -
palun sind vaid
ära mine kunagi ära.
unistus
Unistus -
pääseb hingeniidist valla
õrnalt hargneb alla.
Puudutab
südant
mõtteid
kaugeid
paiku
eneses
loovusega.
Liialt ruumi endast
ära ei tohi anda.
Tiivad lootuseid
täis tühjust ei -
jõuaks kanda.
Meid.
Teid.
Tagasi soove
taaskäitluseks
tagastatud
unelmaid.
Unistusi suuremaid
ootame neid.
Varahommikuil
kasteist
leitav pärl
uue alguse -
leid.
üksildus
Me kõneleme.
Sa paistad üksi.
Me naerame.
Sa tundud üksi.
Me jagame.
Tundeid. Aega.
Sinu üksildust.
Me elame.
Üksinda.
Üksildases maailmas.
Ühendame üksteist.
Kahest üksikust
saab niiviisi
kahe üksilduse
kooslus.
Vaba süda.
Tuksumas
üheainsa
südame
järgi
mu arm.
üksik tüdruk
Üksik tüdruk kes sa oled kurb
Ja enam öösiti ei maga
Inimeste julmus une röövinud sul
Kelle tõeline olemus peidus
Ilusate maskide taga.
Nemad vaid kõige üle naeravad
Ja sinust ei saada aru
Kuidas mured Sind vaevavad
Südamesse kogunenud kogu
Maailma valu
Sa ei pruugi olla populaarne
pole Sul piisavalt sõpru
aga siiski oled Sa ainulaadne
Sinu hinges peidus omamoodi
võlu.
Refrään :
Kuid ära vannu veel alla
elu liigub ju aina edasi
päästa oma ilus naeratus valla
ning ürita mitte vaadata sellele
kõigele halvale tag .....
tundeid tuhandeid
Neid tundeid tuhandeid
on peidus südames
armastus ühendab eluteid
tahan olla taas Su embuses.
Olen siin et öelda, oled kallis mul
terve öö võiks sind hoida, ei lase lahti sus't
naudiksin neid hetki veel ja veel -
sest oled minu jaoks kõik hea
seda kallis tea.
Ei möödu hetkegi mil
Mu pea poleks unistusi täis
Oled naer mu silmis
Mälestusi palju häid
Aja ja elutee jooksul
Mida koos käind.
tunamullu
Mäletan tunamullu kevadel
tahtsin leida õnne
purki püüdsin valge liblika
tolle nägemise tähendus
pidavat olema õnne ettekuulutus.
Päeva lõpus heitis ta hinge
ajapikku tuhmus tiibade läige
närtsis välimine kaunistav ilu
seda nähes trööstisin end.
Vangistada ei saa asju
mis teevad Sind õnnelikuks
möödanik muudab need mälestusteks
õnne ei saa tunda endal enne
kui ütled lahti minevikust.
tüdruk
Tüdruk nutab
ema ja isa
pärast.
Nukrus silmis
ei lõppegi
ära.
Vanemate kisa
kõrvaltoast
tüdriku veenid
on avand end -
süütunde ees.
Emotsioone
ülevoolavalt
põranda värvib
armastus -
end alandada
haletseda
tunda veidi
siin ilmas
hoolt.
Kõrvaltoas
keegi ei
kisa.
Armastusest
kadunusse
magab -
roosas voodis
roosas maailmas
purjus isa.
Ema ei nuta
kaisutab kaisukaru
perekonnas valitseb
üle pika aja
lähedus.
Tüdruk -
paotab silmad
tuigub vannitoast
katkised unistused
kildudeks jagunenud
elus on ilusad.
tüdrik
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt
vara.
hommikuses säras
ärgates üksilduses
otsin ent tulutult
VIHM -
on peitnud rohult
meie tunded
meie jäljed.
Armastus mida
vajasime eile
oli lihtsalt il-
us mälestus
täna.
tüdrik kes sa lä-
ksid ära liialt vara.
kas olid temperamentne
röövliplika või lihtne
südamevaras?
teleri ees
Silmad vajuvad kinni
teleri ees.
Kostub veel õrna suminat
äkitselt olengi kistud filmi.
Unede maailmas.
Käsikirja nägemata
ilma seda lugemata
pean improviseerima
kahekeelset kõnet -
nendega kelle näod
hägused mulle võõrad.
Põnevusest - õuduseni
põrkab žanr mida ette
kandma elutruult pean.
Silmad avanevad
teleri ees.
Sama tuba.
Samad mõtted.
Endiselt sõnatu -
olen selles puntras
mida kutsutakse
elumõtteks.
tähtede valgel
Tähtede valgel langevat lund
silman kui hetkelist mõtet
pudenemas mu tundeid südamest
läikivate lumeräitsakate näol.
Sõnu mis süttinud
öösse kaduvate
tähtede hingedes
on siinses elus
igaühele kordumatud.
Tähtede valgel langevat lund
kuulen jäiga vaikuse murdumist
igatsus kudumas mõttelõngu
pilkudes peegeldumas meie
nägemata jäänud unenäod.
tähistaevas
Öö endasse rutiinselt peidab
alleedele rajatud puud
lahkunu maise rüü seljast heidab
jahtunud teetass laual -
ootab oma kohtamata suud.
Televiisori ekraani kuma
helgib veel mõnes aknas
aja mõnikord paneksin -
peatuma.
Silmad on tähistaevalt
viimaks röövinud une.
suvi
Pikad suveööd saavad mööda
hääbuvad aeglaselt unistused
mida soovinud tähistaeva valgel
mälestused veel millele mõelda -
kui esimene külm hommik koidab
Sinu palgel.
Lehed värvuvad kollaseks
pargis kohtuvad me suud
jahedat augustikuud -
soojendama jääb veel
armsama kallistus.
süütasin küünla
Süütasin küünla
Sinu haual.
Talvist õhtut
mäletan kaua.
Eluraskused olid
tüüdanud Sind -
ära.
Igavese une
valisid.
Silmis tuhmund
sära.
Süütan küünla
Sinu haual.
Saadaks sind
rahu kaua.
Igatsenud eluaja
mälestusi kildudeks
sajab.
Mina hääbunud hetkes
sina igaviku teerajal.
suudlus
Kallis pühin kurbuse sinu silmist
hoian kinni Sinu käest
ei kaota Sind kunagi silmist
kõik läheb paremaks küll näed.
Suudlen minema Su mured
kuulan Sinu südamehäält
olen mõtetega Su juures
ka unenägudesse jään.
Minu maailm südamesse mahub
sest selleks oled Sina
võtan endale Sinu valu
ei kustu eales meie armastuse sära.
Kallis ära küsi liialt
sest kõik teed Sinuni viivad.
sügis
Sügis saabunud on tasa
vihm pekslemas mänglevalt
vaid akendel -
nõnda sama igatsuse
melanhoolia rütmi
nõnda päeval ja ööl.
See mis jäi suve päikese
taha kord maha augustikuul
sellele mõtled ikka veel.
Lehed muutmas värvi
viimased õied närbumas -
aga minus on endiselt
kasvamas unistus
kasvamas vatitekk -
mis peaks pakkuma sooja
võtma enda peale musta pori
ja imama sisse valge lume
mis peseks puhtaks minu hinge
minu meeled -
kui saabumas taassünni kevad
ja suvine armumise aeg.
südamesõber
meil on kõigil südamesõber kallis
igaveseks kaitsva inglina saatmas
naerma panev jõud elus hallis
lootust rasketel aegadel andmas.
kindla õlana maailmas toetamas
kui tunned end kurvastusse vajumas
pettumuste pisaraid poetamas
on tema sinu valu põhjust tajumas.
sinu õnne nimel valmis riskima kõigega
et tuua silmadesse uuesti ere sära
õmmeldes sind kokku armastuse nõelaga
parandades purunenud mälestused ära.
meil on kõigil on südamesõber kallis
hoidmas saatuses hoolivusega me kätt
kohtle tedagi eriliselt õrnalt ja kallilt
et iga terega saabuks ka il .....