Vaadatumad Varia luuletused
Kokku 538 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Maailmale ära ütle!
Silm, üles taeva poole tõuse,
kui koormab vaev sind, ahastus,
sealt tähe paistelt jõudu nõua,
kui siin sind kiusab kadedus.
Ja leiad pisaraid veel, nuta,
oh varjul nuta, salaja!
M a a i l m a nähes aga iial,
hing, ära valu ilmuta!
Kui rumalus sind, õelus laimab,
oh püüa võtta salaja
uut jõudu, kinnitust ja lootust
tööd uues uskus algada!
Sul hingab rindus kohtumõistja,
kui õigust tegid - eksisid:
M a a i l m a ees oh ära iial,
hing, näita, kuida võitlesid!
Ja õnnistas suur Jumal armus
so käte tegu, - leidsid sa
.....
Eluline olu
Õhtust rada hommikusse sõtkub väsind jalg
Varvastele astumata õrnalt komistab
Ühtne tõde kahestub, jääb „hea“ või ainult „halb“
Täna mõistus eilsest arusaama omistab
Suutmata end pidurdada robot naerab nukku
Ometi on mõlemad vaid osa mängutoosist
Olevik end koondab homseks aega- see jääb lukku
Tegelikult nelk ei muutu mõttejõuga roosiks
Kõik on liiga keeruline. Tegelikult mõistus
Ise tõrgub mõtlemast. On lihtsam voolul kanda
Üks lõi rahu, ometi üks teine ihkas võistlust
Võeti kõik. Ka sellelt, kellel polnudki ju anda.
Heliriin Puistamaa
Lõpuks ometi
Lõpuks ometi maailmas muusikat on,
mida minagi
kuulata tahaks.
Ometi lõpuks maailmas tühjust on,
mida minagi
täita tahaks...
Lõpuks ometi maailmas pidusid on,
kus minagi
tantsida tahaks!
Ometi lõpuks maailmas teid on,
millel minagi
vantsida tahaks.
Lõpuks ometi maailmas neid on,
kelle maailma
minagi tahaks...
Ometi lõpuks maailmas tuld on,
mis laavat
ei tarruta vahaks!
(Pühendus: Ed Sheeran)
/Mari*Uri/
Eitus
Ma ei tea ja ei tahagi teada
tundeid tunde pärast tunda ei taha
ma heale siiski tasun heaga
maaslamaja kuid jätangi maha
ma ei ütle kui pole midagi öelda
vaateid vaatamise pärast ei vaata
ma mõttetusi ei taha mõelda
ning saatust pikalt ei julge saata
ma ei armasta armsuse pärast
ma ei hoia, et vaid endale hoida
appikarjet kuid eristan kärast
ilma kaotamata ei saagi ju leida
ma uskumatut nii lihtsalt ei usu
ning imede üle enam ei imesta
suusoojaks öeldud sõnad jäägu suhu
väline hiilgus mind ammu ei pimesta
Gailys
Ratsutamise mõnu
Päikesetõusu nüüd nautida saad,
mil iganes seda vaid soovid.
Kui traavid kastest märjal maal,
või jalutad lumisel hoovil.
Ära käi teiste tallatud rajal,
uus endale leia see siin!
Sinu enda heade mõtete jada,
kindlalt õnnele viima peab nii.
Kuid sinagi vahel eksida võid,
ja kukkudes haigetki saad.
Kuid tõde on see mida isegi tead,
see polnud su viimane lend.
Naeratuse taha peidad valugrimassi,
ei tea kust leiad jõu.
Aga mina tean mis tunne on see,
kui hobuselt kukkuma peab.
Hobu ootab et edasi minna,
kuid sina veel roomad mudas.
Vaevaga ennast nüüd .....
igatsus
Miks ei maganud ma öösel,
Ei saanud ma rahu kuidagi...
Ma mõtlesin sinust koguaeg,
Hommikul, päeval, öösel.
Kui kooli kõmpisin,
Mul mõtteis olid sina.
Kui koolist tagasi kekslesin,
Igatsesin sind uuesti näha.
Kui magama heitsin voodisse,
Siis mõtted läksid rändele.
Siis tuli välja tõekene,
Olid mulle ainult sõbrakene.
kristel eslas
Une-eelne
Hilise õhtutunni
Õrnad härmalõngad
Usinalt koovad
Hahkjat hämaruskangast
Ämblikuvõrkude nõtkuses
Heliseb läheneva öö
Sammudekõla
Aina lähemale ja lähemale
Hõljuvad pimeduse saadikud
Sõnatult lahkuvad
Argsel tantsusammul
Üksikud hilised valgusejoad
Oma igivana mängu
Hääletud varjud mängivad
Sajanditepikkune hõng
Ääretusse laotusevaipa
Tikib tähtedemustrit
Salapärane naeratus suul
Kauge lähedane kuu
Öökroon
Tuuleiil unenägusid laiali kannab
Suiguvad unne
Maarjahein timut ja kurekell
Sõnatu udu embusse haarab
Magava jõe ja ta kõrkjad
Öö .....
Kriimustused põlvedel jäid pakitama pisut.
Teate küll, kui kiirustades jalge alt kaob pind.
Nii ma kukun. Korduvalt. Kaob mõneks ajaks isu
järgi joosta nii-on-õige´l. Las nüüd püüab mind.
Nohuga võiks toime tulla. Tarbiks teed ja mett.
Annustades elamist on vaeva hoopis rohkem.
Pea läeb kaotsi, mõistusest saab vargsi meelepett.
Ise olen elu, mis mind liiga karmilt kohtleb.
Tunded, soovid, lihtsalt tujud. Kõike üle vindi.
Lihtne olemine tundub pööritustes igav.
Ehk on kuskil sulepea ja ilmselt leiaks tindi,
et saaks teha paranduse seal, kus oli viga.
Helirii .....
Vihane luuletus.
Mul täna tuju jälle sitt
nii sitt et sitaks sitt
on meel nii mõru
et kusi pähe lööb
kes soovis mulle
sitt-kust ja jõudu?
vakk juu on lõuna eesti murdes mis?
räbalalt palju jääb enda sisse laperdama
mis vaja välja pursata
on jäänud kuradile saatmata
ja eiteakuhuveel
kõik
kes peaksid rippuma ei tea kus
nii õndsalt elu naudivad
ja mina
mina piinlen ütlemata ütlemiste pärast
sitalt piinlen
sest olen õpetaja
fakk raisk
Siiani veel loodan!
Pole olemas minevikuta tulevikku
pole olemas päeva mil ma ei saadaks sind Vi**u
pole olemas hetke mil ma sind ei igatseks
Pole olemas päeva mil ma su pärast ei muretseks
Iga minut, iga sekund mu süda tilgub verd
ma olen kade isegi kui su kõrval on mõni "vend"
mu sees on valu ja peas on vaikus
ei mingi ravim ei ravi mu haigust
on hetki mil ma tahaks sind saata pikalt
aga anna andeks ma hoolin sinust nagu väike plika
sa oled täitmatu unistus mu elus
sest ma tean, et päriseks ma sind ei saa selles elus
sa ei ole ega saagi olema minu
aga ma olen algusest saadik ol .....
Folk
Tornikell on löönud kolm
tänavail vaid udu, tolm.
Öiste hulkurite rajal
kõlama on jäänud kaja.
Eksirännakutel linnas
mõndagi mul hakkas silma:
moosekante-kooserdajaid,
trepil-pingil looderdajaid.
Öö täis nalja, naerukaja -
täpselt see, mis mul on vaja.
jagasime vett ja õhku,
hiljem et võiks minna põhku,
igaüks küll ise linnas
igatsusekübe rinnas...
Miski kripeldab veel sees -
soovin, et kord seisaks ees
mõni sedasorti öö,
mil ununeb nii kool kui töö.
Justkui teine dimensioon
maailma meil uueks loob...