Vaadatumad Varia luuletused
Kokku 539 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Hingehaigus
Enam ei hooli minust keegi,
hea vähemalt seegi.
Saan ennast tappa
ja siduda end surnute sappa.
Nutan siin nõrkemiseni
ja ootan aega kõngemiseni.
Keegi ei hooli minust,
kuigi mina hoolin sinust.
Olen pettunud ma sinus,
kuid võib olla on viga hoopis minus.
Ma sulle ei meeldi
ja mind sa ei seedi.
On hulluks läinud kõik
nagu on luuletuses see lõik.
Ei taha ma elada,
võiksin vaikselt surnute riiki sulada.
Kõik mind vihkavad, põlgavad,
kuigi küsivad võlga nad.
Ei saa nad aru, et on teinud minu elu võimatuks,
kuid mina pean ennast sõimatuks.
On k .....
.
Pilke sai laiali loobitud. Mõned neist pidama jäid
Trajektoor viis nemad ohvrini. Tema vaid vaatas. Ja uppus
Algul ei leidunud muret (seegi vist kaunina näis)
Reaalsus lõi lootuse mõradeks, kuni see kildudeks kukkus
Kuidas võiks valutult elada? Selleks ei leidunud raamatut
Inimest polnudki olemas (sellist, kes vettpidi käiks)
Kuni jäi tänane tänaseks, hoiti ja vihati saamatut
Silmad jäid piiluma poolikult. Olu et Eluna näiks...
Heliriin Puistamaa
roosi okkad
Ma neelan roosi okkaid
kui tahtmist ei saa
ainult nad maitsevad nii hõõgvalt.
Tuhanded ilma värvides roosid
õitsevad maas
kiirustades, pilvede poole püüdvalt...
Ma ei oleks läbematu
karmiin punane õis
näppude vahel
mis tähtsust oleks siis
mu hirmul pahel...
sooviksin olla vaid hävinematu.
Imelised
Muretsemishaigust
minu lastel pole –
kohutavalt kaunis
kõik, mis tundub kole…
Tapeedinarmad seinal –
ära neid küll puutu!
Kriiditeoseid täis
mitu kipsplaat-ruutu…
Ruuduline pihik
pluss lilleline pluus,
täpilised sukad –
valmis mood on uus!
Kleidid plekilised –
see on muster ilus!
Vihmavari kõver –
ikka parem vilus!
Mänguks sobib kõik,
mis läinuks prahikasti:
killud, ribad, tükid,
juppe sada lasti…
Mõni asi kadund –
tore, keegi leiab!
Õnnesendilisi üks
üle õla heidab:
annaks ära kõik ta,
mida sõber küsib –
oleks ainult rõõmu,
.....
vigade parandus
Vigade parandust sooritab algus
Uuesti hakates hommik näib eht
Kurbus jääb õnnele tahtmatult jalgu
Toimikut muredest katab uus leht
Särava lina saab luitunud voodi
Sirgemaks keerutub päevinäind närv
Kõik hakkab uuesti- paremat moodi
Mustvalget elu jääb ehtima värv.
(Heliriin Puistamaa)
Kord kasutütar hülgas omakasu
Kord kasutütar hülgas omakasu
ja laialt hakkas kiitma omariiklust
siis mõtles kasupoeg et elada ei tasu
ja jooksis tänavale keset trammiliiklust
me vaatasime aknast tema hukku
ja pidasime temale ka pöialt
ta teguviis läks kohe ajalukku
mis tuleviku kohta küsib nõialt
nii saigi temast peagi kangelane
mis siis et ise alles nooruke
ta oli sündimise poolest võrulane
vorm on see iva jutt on kooruke
Mina olin siin
Mina olin siin,
läbi aja ja hetke-
eksisteerisin.
Kirjutasin neid lõpmatuid tekste.
Olin ja elasin-
ühekorraga.
Aitasin, veel rohkem segasin
ja palju sai veel üle korrata.
Mina olin siin,
need aastad, need kuud.
Ja siiski on tunne,
et soovisin miskit muud.
'Helena Veinberg
Igatsus olla see kes olen.
Jällegi kord,
Kuigi suund pole nord,
Valdab mind tühjus
Kui piinav nähtus
Ma ei tea sedagi
Kust leida see midagi
Midagi, mis aitaks
Ja mu hinge viimaks paitaks.
Kas tõesti selline ma
Keda vihkan ma
Miks on mu elu piin
Kui mul sees pole viin
Ma tahaks olla külm ja kõle
Aga see oleks võib-olla liiga jõle.
kristel eslas
mõtted
Mõistust mulle anna
miks mulle tundub nõnda,
et Sa teed mu kulul nalja
või ma olen jäänud tõesti Su'st ilma
Otsin oma luulest ma abi
võimalus Sa kinni nabi
olen kui iseseisev nagi
kes küsib oma Jumalalt abi
Ütle, mis toimub Su mõtteis
ja mis toimuks Su unistusteis
ära mind kohe maha laida
äkki kunagi suudad minus miskit leida
sest mu südames Sa oled - elad
Ma lasen Su kõigest vabaks
kuid Sa võid toetuda alati mu õlale
mõtlemata praegusele või tulevasele ilmale
isegi siis, kui ma teoreetiliselt magaks
Sind alati ma abistaks
ning kui annad võimalus .....
leevike hingevalus
Leevike lumehangel tatsab,
hangede vahel kiisuke kapsab,
kiisuke leevikest jahib,
leevike kiisuga tõtt vahib,
üks prillar varjus tossab,
väike siilike eemal mossab,
prillar järsku siilikest silmab,
ta oma võidu võimalusi hindab,
siilike prillarit luurab,
prillar aga mõistuse häält kuulab,
prillar siilikese juurde loivab,
ja sügavalt sisse-välja hingab,
prillar kardab tulemust,
loodab, et ei kaasne julmust,
siilikese igavest külmust,
ja kauemgi kestvat vaikust,
prillar võtab siilikeselt käest,
tahab lausuda mõtted peast,
süda taob kogu väest,
oh prill .....
Muutus
Ära hinga,
vaid kuulata.
Keeldu mürast, mis matab,
omasta vaikuse embus.
Meenuta vaid head,
mata halva vari.
Avarda mõõtmelist pinda,
seda ei saa keelata.
Vooli pehmet helitust, mis katab.
Loovuta külm, kalkuleeritud karmus.
Unusta kõik vead,
tereta mis parim.
Kurjast heaks saab alati minna,
minevikku alla neelata.
...
Ma ei taha, et sa ringi kolaksid mu ajus,
näitaks oma peeglist mulle minu peidet poolt,
raputaksid ärkvele mind räästa all, kus sajus
kraabiks ego marraskile piinlikkuse nool.
Ainult sina tead mind täpselt- juustest kuni maani,
loed must sõna-sõnalt sügavale peidet ridu.
Joostes enese eest ilmselt sinust lahti saangi.
Kes see oli, kes su vägivaldselt hinge sidus?
Oled hingepidi minu sugulase laadi.
Tulid ainult korraks, sellest peabki jääma arm.
Purustad mu kaitsva kapsli, rebid eest fassaadi...
Vaatan ennast alastuses. Peegelpilt saab karm.
Heliriin Puista .....
Põlvest-põlve
Sõnadeta mõistmiseni tunne
Igas tähenduses võimu
See mis juhib ainust tõde
Ümber sinu põimub
Ära ennast ometigi pelga
Hirmud kimpu seo
Usaldusse kindlalt peida
Head ja halvad teod
Kannad uhket varandust
Mida sulle antud
Tea, et neid on aegumatult
põlvest- põlve kantud
TÄNA ME SAADAME
laternad teele
sätime sõudma
nad hallile veele
unedest lootsikuis
lükkame hoole
kaugusest kutsuva
toonela poole
tasaseks vaibund
on lainete samm
neid hääletult lõhestab
sõudjate ramm
kes hoiavad
vene kui loodetel loovib
et pardalt ei pudeneks
viimased soovid
ööududest voolitud
aerudel tummad
eelaegade vaimud
kuuvarjude lummas
neil tuultega leping
et minek on prii
hingelaevade ankrujõe
suudmeni
ja enne veel
tõuseb kui toonela päev
paekaldasse sahiseb
hääletult tääv
suikub laternaleek
paitab tuulehoog silma
rannalt avaneb tee
.....