Varia luuletused
Kokku 539 luuletust, mida on võimatu teiste kategooriate alla liigitada - nad on väga väga erilised
Tuleb ette
Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.
Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus --- siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.
Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.
Isegi läbi
isegi läbi
talveakende
kuuleb
rohutirtsude häält
vaikuse süda
tuksub ja valgub
minusse vaikuseveri
peseb mu puhtamaks seest
ja puud tulevad lähemale
iga tuli on valgem kui varem
selles hilissuves
selles eluöös
selles elupäevas
keegi lendab ja ma vaatan
ja ma vaatan et ma vaatan
ja ma naeran et ma nutan
kõik tähed üleval nii
nagu vanasti
taevas,
mis meil küll on!
Aabitsas on...
aabitsas on kolmkümmend lehte
minul 2 silma
*
väike pilt on seinal:
mees läheb puiesteed mööda
ilm on soe
põues prantsuse keele õpik
*
me ei häbene mõnikord kallistada vanaisa
aga isa
*
tänav
mis on üldistuse jõud ühe päikeses soojenenud
aknaluugi kõrval
millesse on lõigatud süda
või mõni muu präänik
*
teatris kus usutakse
et kõik on võimalik
ei ole miski võimalik
teatris kus teatakse
et kõik ei ole võimalik
.....
Ta istub
Ta istub
mälupildi sügavuses
suure laua taga,
päänupukene paistab üle laua.
Ta selja taga kamin suure suuga.
Ja suvevaade kohe akna taga.
See suvevaade püsib väga kaua
ja kõigub ühes igivana puuga
sääl mererannas, mis ka nüüd
ei maga.
See mehekene mõtleb
oma pääga:
Ta puutub kokku kurjaga ja hääga
neil aastatel --- --- ---
Mis nüüd on selja taga.
Ja üle lauaplaadi päevinäinud pruuni
on helevalge, IGAVENE JUUNI.
Kõrges rohus suures rahus
Kõrges rohus suures rahus tillukene mees
kuulab aja voolamist, ta pilk on pilvedes.
Suur on suvi, ilm on hele, kõik on alles veel,
aga juba teises rahus --- --- --- --- ---
Hoopis teises. Ja ta märkab: rohus lamab mees
nagu tume täpp või koma ajapildi sees.
olen korraga, ei kujuta ette
olen korraga mitmeis paigus
ainult vaadata vaadata veel
ja mu ainus arvatav haigus
seisab soovis elada veel
sellega kokku viis rida
*
ei kujuta ette ei olegi pilti
tume ja valge ja hele ja pime
vaheldub silma ees värvitu vaade
üle Su nime
ja maailma maade
Kolmas
Kolmas, ikka on kaks võimalust.
Kolmas võimalus.
Vaata.
Aga üksi oma nägu puutuda...
Kui on pime, ja puud koolduvad
maa südame poole, ükskõik, kelle aias.
Mis tunne on kurbus?
See ei ole küsimus.
See on lõhn.
On ainus võimalus,
et see on lõhn.
Kolmas võimalus
Ta kartis iga puhta mõtte puhul
Ta kartis iga puhta mõtte puhul
et äkki on ta vagatseja ning
ta küsis igal võimalikul juhul
kuskohas asub inimese hing
ta kartis kõige rohkem hingerahu
ta arvas et see pole inimlik
mis rahmelduserööpasse ei mahu
ta arvas nii et see on jumalik
või loomalik või loomulik või jube
kui miski sügav teda läbistas
ta müüris kinni oma hinge tube
ja leebeid tarku laialt häbistas
miks nad ei hõiska miks ei tõsta tuju
miks karjakaupa simmanil ei käi
ta ellu äkki ilmus püha kuju
sest hetkest pà .....
Oli õitest kirendav aas
Oli õitest kirendav aas
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on lehedki maas
aga nüüd on lehedki maas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see aeg on meelega üks
see aeg on meelega üks
oli lõhnav suvine öö
ja usun et tuleb taas
aga nüüd on pilgudki maas
ja tuuled undavad taas
ja mulle meeldib see aeg
ja mulle meeldib see aeg
see rõske sügiseaeg
see rõske sügiseaeg
ja meel on meelega kurb
ja meel on meelega kurb
on sügise salakeel
see kurbuse kodukeel
Eluaeg olen tahtnud õue
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Mida see mulle tähendab?
See on hinge ainuke nõue,
mis mind elule lähendab.
Oo, kui raske on meie kliimas,
mis on umbusuudust hall.
Olen tädile kooke viimas,
metsatee on mu jalge all.
Metsas kohtan ma nümfe ja gnoome,
noori siivutuid preilisid.
Aga on ka rangeid aroome ---
karme Lindasid, Leilisid.
Vana tädi see sööb minu annid,
seekord kohtamata jääb Hunt.
Õrnad lilled mu mängukannid
ja mu armastus --- piiritu krunt.
ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
.....
Seotud kõne
Seotud kõne? Sidumata kõne?
Seotud inimene? Vaba naine, mees?
Jääme ellu võimaluste piirides,
tehingutes üpris tarkades?
Kui Itaalias --- mõelgem liirides.
Soomes loomulikult markades.
Täpse kursi trükib ära ``Kodumaa''.
Kurss on kindel. Jutumärgid ka.
Sidumata haavad. Jah, nii mõne
haavad on ka kätes, jalgades,
õlas, kõhus, kubemes ja peas ---
haavad. Mõrad. Augud. Õmblused.
Palju vigaseid on tervemate seas.
Neil on krambihood ja tõmblused.
Nii et hingevalust rääkida ei maksa,
see on k .....
Etteheited
Etteheited alati on taha heited.
Tahavaated sageli on juurdemõeldud aated.
Meenutaksin, mille kinni maksin.
Meenutaksin kuuldavalt --- ei taha,
tuletaksin nähtavalt, ei põle.
Kevadel on südametel kõle,
mõnikord on sügiseti jõle
vaadata, kui palju on meis viha,
mida toidab raiskuläinud liha
minutite luudelt lagunev,
sekundite suudelt pragunev,
tundideks ja aastaiks jagunev.
Kodakondseid tuleb siiski säästa,
kui ei suuda iseennast päästa.
Nii palju labast
Nii palju labast.
Ära parem räägi.
Peaaegu kõik käis läbi masinast.
Sa oled mõelnud inimesest vabast.
Su mõte hingab juba poolel rinnal;
nii mõeldamatu, raske täituma
on ainus soov. Kuid oleneb, mis pinnal.
Veel oleneb, kas õpid käituma.
Ei enam. Enam ei.
Veel enam.
Nii käime
Nii käime lohutusi otsides kui muulad.
Ja jälle vaatad mind sa nagu lill.
Ma pööran pää ja sina vaikust kuulad.
On leebe surm me üle kummargil.
Su maagiline viibe lõikub uttu.
Ja tuhat kauget puud sind aimab järele.
Ei enam ühtki pilget, ühtki nuttu
ei ole tulijal. Kes tuleb järele.
Poeetiliste tagamaade taha
poeetiliste tagamaade taha
ma langen kummuli ma langen maha
ja kogu elu jumalikud tuuled
ja soojad õhtud eluhetkeks seiskan
ja oma hinge valge lipu heiskan
kui teadmatuse salajasel valgel
ma aimasin et see on lapseiga
ja lepapuud ja imeline sära
siis tundsin ära iga sekundiga
et minu tee viib väga väga ära
ja et ma siiski kõnnin oma jalgel
ja nüüd on nii et sees on sama valu
ja ometi ja ometi on rahu
ma pole iial loonud proosapalu
mis on küll see mis ellugi ei mahu