Verstaposti luuletused
Kokku 134 verstaposti luuletust - tähelepanekud elust
lootus
MIND POOLSADA PÄEVA
on painanud luuletus
ajusse lukustet värvide hääl
see kiusamas
justnagu purjekat tuuletus
lõputu vesise lageda pääl
detsembrikülm neeland on
ränduri tule
ei suitsu ei sädemeid
süte pääl jää
ja ühtegi värssi
mu juurde ei tule
sa luba et nõnda
see siiski ei jää
Enne seda, kui ma ära lähen,
naeran enda üle veel üks kord.
Et ei taevast sellest kustu tähed,
minu ponnistus, mu ajas
ja et pole olnud kerjus ega lord.
Selles naerus pole kibedust, ei pilget.
Puhas rõõm on olnust, värvilisest ajast.
Sellest, et ma osasaanud olen
elu kustumatust hüüdest
kui ka armastuse hääbumatust kajast.
sulehoidja
kurb lugu
Kord elas üks tüdruk
kelle meeldis üks poiss
ka poisile meeldib see tüdruk.
poiss ütles tüdrukule
"Hakkame käima, kuna sa
meeldid mulle"
tüdruk vastas
"Muidugi, sest sa meeldid ju
mulle"
kuid klassi tuli uus tüdruk
ja poisile hakkas nüüd teine
tüdruk meeldima
poiss läks tüdruku juurde ja ütles
"sa oled kole kuidas saad mulle
meeldida"
tüdruk vastas
"miks? ma ei meeldi sulle v?"
"ei meeldi jh.mulle meeldib see
uus tüdruk.Tsau siis!"
poiss läks minema tüdruk
kirjutas poisile sõnumi et
m .....
Hingede aeg
Vaikselt rändab hing,
ja aknal põleb küünal.
Varsti kohal on hing,
sest su aknal põleb küünal
Sa tead, et ta tuleb,
tead, et ta armastab,
Ta teab, et teda ootad,
teab, et sa armastad
Ja kui ta kohal on,
on kõik justkui parem
Ja kui ta läheb...
...on kõik nii, nagu varem.
Kinniseotud
See on kadunud maailm,
kuhu olen astunud.
See ei ole midagi, mida oleksin tahtnud näha
Mitte miski, täielik peatus.
Sa ei kavatse seda uskuda aga..
see ei ole piisavalt hea
et uskuda imedesse
et uskuda headusse
Me ei jõua kuskile,
Kuigi lootus on mul alati, olemas
see ei ole lõpp, mida oleksin tahtnud näha
seda mängu olen kaotamas...
Ei ma tea....
...tea nüüd mis saab
Ma ei usu imedesse
Ma ei usu headusse
-Ajatu
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Kiitus
Kes see nõnda kiitusega
vaatab peeglist mind
silmad tõsised
kui vanal loomal
aga elust tulvil....
Kes see vahest laitusega
klaasi tagant sihib mind
terased kübed iirisel
tantsu löömas...
Peegelduseks on ta liiga
elav
võõras ruumis jälle pelgav
endaks teda ma ei nimeta
ta on mu südametunnistus...
ladvaõunake
Ah kuidas tahan
toda ladvaõunakest ma
leherohelist ja punase põsega
just seda kõrgemat
ladvast vajan
hingesoojaks ja kogu tõsidusega.
Küünitan üles ja sirutan
sõrmi
pikkust jääb väheseks
oma pea jagu
just ladvaõun nagu kuiv kõrbki
sünnitab miraaže
nauding on ainulaadne tabu.
Kingi mul....
Kingi mul päevake veel
seda, mida on elus vähe
istuta mesimagusaid mõtteid
mu haudvaiksesse pähe
käsi pidi taluta
nagu pimedat
maagilisi maailmu maali
täiskuul kumeral....
Seda, mida on elus vähe
võiks voorida sisse
mu uksest
voolada aknast mulle
kaela, sülle ja pähe
tilkuda alla mu juustest...
Enese lahkel loal ma
luban endal sellesse uppuda
ja kui lämbun
las juhtuda nii,
viimane, mida hääbudes
tunnen
on magus maitse keelel
nagu unistasingi....
Jokker
Vaatan pealt, kuidas köik tegutsevad,
ise midagi ei tee...
Erinevad pakid kohtuvad ja segunevad,
mina ikka üksi veel...
Minust peetakse suuresti lugu,
kuid mind ei vöeta mängu...
Vaatan jälle seda pealt ühtelugu,
tunnen vaid selle höngu...
Üks on köige üksildasem number,
jokker on kaardipaki üks siis...
Kas keegi julgeb lükata ümber
mida ma just siin ütsin...
Üksi väljaspool pakki ärkan,
keset muru, taevast tuleb padukas...
Kas keegi üldse märkab,
kui jokker läheb kaardipakist kaduma?
Tanel Saar
Kahe vahel
P***e võib köik saata,
pime paistab tulevik...
Seisan ilma hingeta ja vaatan,
et ei seda enam tule vist...
Kus oleks mõnus, kus oleks hea?
Kus poleks ei crime'i ega katku?
Kas on kohta sellist, kes teab?
Sest isegi inglid teevad pattu...
Mida peaksime tegema mina, sina või tema?
Või igaüks, kes sihitult tänaval kõnnib?
Mida SAAB teha laps, kes kunagi ei sünni???
Miks võtavad küsimata tema elu isa ja ema?
Miks liiguvad minu mõtted süngeid radu pidi?
Kuhu olen ma kaotanud iseenda?
Ma ju ometi teiste ellu rõõmu tooma pidin...
Nüüd ainult neile koormaks kanda .....
Gaas põhjas edasi
Ärge kutsuge mind tagasi
kui olen juba läinud
ärge tehke mulle sedasi
ma seda olen näinud
mis olnud juba eile
seda täna ma ei taha
ma ausalt ütlen teile
eilse pühin endalt maha
ma aina kaugemale trügin
tahan kõrgemale saada
läbi sopa, läbi prügi
lähen kasvõi läbi saasta
kui tahad olla minuga
siis tule parem kaasa
võin minna ka koos sinuga
me tagasi ei vaata
Gailys
Teelahkmel
Sõnarägastiku tagant püüan leida mõtet,
mis on uputatud ära, otsin õiget võtet,
mis mind juhiks läbi elu, aitaks teha vahet
eristada õiget valest, ära tunda pahet
Elus teinud olen pöördeid, tormand siia sinna
aga kui sul pole vahet kuhu tahad minna
siis ei oma vasak parem enam mingit kuju
täna seisan hoopis paigal, selline on tuju!
Gailys
RIP kallis sõber
Sa läksid ja tühjus võttis su koha
tihe ja tummine tühjus
veel näen su samme kui vaatan maha
ja kuulen kuis vaikus kuhjub
kui seisatan tunnen sind möödumas
õhkõrnalt kui puutud mu vastu
justkui vaakumis olen ja löödud ma
sina siin enam iial ei astu...
täidab igatsus toad raske hingata
tahaks nutta kuid pole jaksu
miks sa läksid ma jäin ju nüüd sinuta
jah ma tean panid viimseni vastu
minu mõtetes elad sa edasi
minu südames sul oma tuba
õnneks hoida ma saan sind sedasi
ei pea mälestus küsima luba
Gailys