õnne luuletused
Kokku 129 luuletust õnnest ja õnnelikust olemisest
Looduses
Kas kuuled, kas kuuled
ja ma hõikan
ja hõikan
ja järsku, nagu välk selgest taevast, ma mõikan...
Ma lähen, ma lähen
ja ma tulen
ja tulen
ja olen, ning kuuse okstest onni poen.
Ma väsin, ma väsin
ja ma lesin
ja lesin
ja taevaga tõtt ma vahin.
Ma kuulen, ma kuulen
ja ma naudin
ja naudin
ja metsa kohin mu meeltes tuttavalt vurab...
Janek V. 16022016
Õnneks...
Kui su õnnetusest kuulsin,
See võttis jalad nõrgaks all,
Süda tagus hirmsat moodi,
Ei ole vaja siia loodi,
Üle päeva elu mãngis teises noodis...
Kõhedaks tegi hetkeks,
Ja mure pilv kasvas üle pea.
Õnneks kõik läks õnneks,
Tänan siin kohal õnne,
Kallis oled mulle,
Seda ju sa isegi tead...
Ekstaas
Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.