Sõnale 103 leiti 3 luuletust
Võõras veri (Iseseisvusmanifest)
Minevik oli kui lõputu needus
see sümboliseerib musta meie lipul
sajandeid valitses rahvast ujedus
polnud lootust enne 20 sajandi hakul;
kodutunne ja kodusoojus
laste naeru enam ei eksisteeri
iseseisvus oli kõige alus
selle meilt võtnud kõik võõras veri;
ka taluloomad on omal jalal
I. ilmasõda oli sümboolne muutus
väär on hoida profiili madalal
nüüd lõpuks tärkas see võimalus;
oma maa ja rahva eest me võitleme
see soome - ugri pärusmaa
Baltimaades oma riiki nõuame
võõras veri me soontes voolama ei saa
Tapmise pahe (Vabariik 103)
Soerd kraabib värava taga
tal keisriaeg on läbi
aga see idarahvas kõneleb püssiga
mida teha tahetakse, pole neil häbi;
koolipoisid lähevad, sest tunnevad kohust
vabatahtlikud tulirelvad haaravad
nende hingedes õitseb uhkust
isamaalisust nad avaldavad;
enamlasi tervitab tuli ja tina
laulavad kahurid kõuemürinal
sel sajandil toimub uus maailmakord
rööbastel kimab soomusrongide hord;
vannu oma au ja vere nimel
punased meid neelata ei tohi
olla iseseisev on rahva südamel
seda kinnitab püssirohi;
tapmise pahe - sinine on meie taevas
tapmise pahe - esivanem mus .....
Andsin Stalinile lõuga
Rändasin ajast tagasi
kaasas sini - must - valge lipp
tahtsin kaitsta meie inimesi
ajamasin on minu nipp;
leidsin mägede poja kabinetis
lükkan käised üles
see vuntsidega mees on koletis
õigus ja vabadus ta surma ahvatles;
alustan diktaatori vuntsidest
raseerin selle küüntega maha
sai tunda eestlase rammu mu rusikatest
kuumaks kütsin kommunisti naha;
andsin Stalinile lõuga
kabinetis lendas veri, tuhk ja tolm
NSVL sai pika puuga
elagu Eesti Vabariik, 103!