Sõnale aare leiti 408 luuletust
Kel sünnipäev on kaunil suvel
Kel sünnipäev on kaunil suvel,
see üliõnnelik olla võib,
sest ühe päeva suve keskel,
ta lustida, hõisata, tantsida võib.
Sel päeval kaunimad lilled kuuluvad talle
ja ööbikud laulavad lillede sees,
kuldne päike teeb suurema kaare
ja peitu poeb pilveke hall.
Tuul sooje suudlusi ja kallistusi jagab,
soe suvekuu on valmis kogu aja,
kallist sünnipäevalast, rõõmustama.
Suveks keha trimmi! (Vibromax)
Ei viitsi jooksma minna
lihtsalt tulla siit ja saada sinna?
või siis raskusi tõsta
jõusaali külastust on vaja osata?;
tudvustame teile - Dan Põldroos
purjus mehel on poos
põlvili ja värisevad käed
paned need peale, siis näed;
tõsta värisevad käed puusadele
või oma rindadele
temaga lihtne, lihtsalt kasuta
saab kaasa kindapaare tasuta;
saate nii lihtsalt alla kalorid
sättige valmis omal soovil tuurid
ning mahub Dan igalpool olla
saate ta isegi diivani alla!;
suveks keha trimmi!
naised, ärge õgige kommi
ostke parim vahend saada saledaks
siis teete teisi .....
Sallivuse kuu
LGBT mind ei sega
jaanikuu on nende pühaks
aga samas pea täist mõtetega
mida veel ei toimuks;
firmad promovad enda tooteid
ja logod vikerkaare värvides
aga nad tegelikult tüssavad teid
kui tähelepanu on nende enda huvides;
ja Depi kohtusaaga meedias
pole näitlejatel muud teha
tõeline fänn kassa elas
pärast võitu loetakse raha;
tulevad jaanipäevad
lahingu võidu tähistamine
kaubad sööki/jooki müüvad
ja üle lõkke on hüppamine;
ning mees käib blääžis binokliga
paljaid naisi vahib põõsastes
sellist tegu ei küsi ta iga
suve ilu ta nautles;
m .....
jah ehmun sellest
Juunitanka
tee ääres leeder
üleni valgeis õites
rääk üksi sonnis
öös vaikust katki torgib
nii lihtne see õnn ongi
*
jah ehmun sellest
kui juunis heldes
aias variseb pojeng
tema järel peenral iiris
minema säeb end
kesk õitsmist pillavat
jääb äkki haigeks meel
kui jäänuks ilust ilma
tas kustuks õite leek
vastu varisenud õisi
hing lööks ära end
justkui ära läheks ilmast
kallis õde-vend
Öösõit
Käisin öösõidul,
keegi ei olnud teel,
ainult mina ja minu karburaatoriga ree,
mõtetes ütlesin enda kallile, oled ikka üks tubli auto,
kolmkümmend aastat oled olnud teel
ja oled karburaatoriga,
see veel etem
Minu kaugtuledesse jäid ainult jäneste välkuvad silmad,
vaatasid korraks,
ja siis jooksid ära,
tihnikutesse, tee ääres
Avasin enda akna,
mõnus karske õhk oli see,
oo jee
Hüljatu haav
Nii palju tegemisi, et vaid öösiti saan tegeleda hingega
koidukumas
Ma olen jätnud oma hinge üksinda, üksikule saarele
Üksindusse, milleks?
Selle jaoks, et ta oma kurbuse ookeani nutaks kellegi teise patjadel
et ta tunneks, et tema jaoks ei ole ruumi,
et teda ei võeta omaks,
aga ometi, teda võetakse
Ja olgu siis Uus Kuu või Vana....
Ma ikka annan alla ja keskendun iseendaks saamisele
ja varastan tunde
ööde arvelt
Minu jaoks on kõik arved ühese laenguga
miinuses
passiivne tulu,
mida kasseerin alles aastate pärast
Ma olen alati öelnud, et ma olen pigem s .....
Unenäo unistus täituvas reaalsuses
Sa oled mu unenäo unistus
Mida maises elus näha ma saan
Sa oled mu unenäo nägu
Keda tunnen ja tean
Sa oled mu hinge võbelus
Peegeldus maailmade taga
Sa oled mulle kõik
Ka siis kui mu teadvus magab
Sest magades loodan ma sind kohata
Vahest südamest ohata
Ohata südame põhjast
Tunnete tulva
Trotsida sinuga koos maiset surma
Sest meie armastus elab eludeüleselt igavesti
Siin ja seal…
Ta elab koos sinuga ja minuga hingeääres ja selle põhja peal
Ta on alati meie käte vahel
Puudutuse sees…
Ta on sinu ja minu huulte soojuse leek
.....
tagasi Sardiiniast
oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
mu eluahne veri
palavikus huuled
kuis ihkan tagasi linna
mis valguses supleb
jäädagi sinna
süda kus lillena puhkes
oo helde lõuna
sinimeri palmid tuules
hing mu nuukseid
nüüd ära kuule
*
küll tahaks olla
vahel lauaks
mil leivakäär ja piimakruus
õhtul köetud saunaks
sügiseti tee ääres
verev vahtrapuu
sul peatuks mõni pilk või käsi
nii pehme kuum
sa olemast ei väsiks
et hetk on hiigelsuur
Targad
Targad siin, targad seal,
targad iga tänavanurga peal -
neid on tõesti palju,
ei jää neist iial puudu
Samas leidub ääretult vähe neid,
kelle sõnadel on tõelist kaalu
ning ei ajenda neid raha
ega sunni neid takka kellegi king -
neil on oma hing,
sealt hingest ei kostu ainult ving
Tark ei ütle enda kohta kunagi,
et ta on tark
ja ei ole tal vaja kellegi imetlust,
vaid see kõik kajastub tema enda olekus
Variatsioon sama teemal
üle hetkete serva
päike päeva valgub
hommikul puhtevalgus
tee ääres sirelil
õis avaneb
kasel suuremaks kasvab
oksal leht täitub niimoodi
hetke järel hetk
kuni hõõgvel üleni
sirelihekk kasel kleepuv
enam pole leht
unub pungalgi tema
saamise algus
The Sound Of Muzak
kuula helisevat muusikat
kuidas see vahekäikudes triivib
lifti Prozac
kilomeetrite pikkusena
tuleviku muusika
ei ole meelelahutuseks
see on mõeldud ainult
represseerimiseks
aju neutraliseerimiseks
hing pressitakse välja
ääred muutuvad nüriks
demograafik
annab sulle mida tahad
muusika kõla
nüüd saadaval hõbedaste pillidena
kohandatud täpselt teile sobivaks
kerge põnevuse tekitamiseks
mässumeelne muusika
tekitab tahtmise raevutseda
seda aga loovad miljonärid
sinust ligi kaks korda vanemad
üks maailma imedest käib alla
see käib alla
ma tean
see .....
Sõnum (The Message)
mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu
klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga
üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile
ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada
aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli v .....
viib kevadesse uude
13.05.2022
kui okstel paisumas on pungad
pargis sinetavad sinililled
meel taeva sinast
enam pole lahus
see armsaks muutub
kui hommikuti aknal ruutu
mu laupa puutub
õhtul hiljem toas süütan tuled
ööseks enam ust ei sule
pilgeni mind rõõm nüüd täidab
et teede ääres
kullendavad võililled
lehtind metsa kägu tuleb
see rahutuks teeb une
viib kevadesse
õrnrohelisse suurde
ilma imelisse uude
ka nii võib kirjutada, kannatlikkust selle lugemiseks
ei Pessoa värsse saa juua
nagu järjekordselt
lahti korgitud pudelit veini
kallad klaasi ja tuled rõdule
veini lonkshaaval rüübates
päikese kätte vaatama
kas õunapuu vari on
samas kohas mis eile
rohi kastest juba kuivanud
kompostihunnikul sumisemas
arbuusi koorte kohal kärbsed
jasmiinipõõsas maja juurde viiva
tee ääres lõhnab samamoodi edasi
see maailm mis jääb toa
hea ja kurja
tee ning plangu vahele
aias ei vaja mingit
seletamist ta on kogu aeg
olemas nagu pilv taevas
õunte küpsemine okstel
sul ei õnnestu millegagi
peatada takista .....
plikaeas
ma salaja vaatasin Su tuba
kus vaas laual värskeid
astreid hoidis
kardinast aknal
hommik tuppa hilineb
patja mis igal öösel
puudutab Su tekki lina
kuum on saladustest
oli armas mulle see päiksest
kiiskav kohtumine
kapp nurgas laua ääres tool
mu oma kohmetus ja puna
kui äkki uksel õhetades seisid
me pilgud olid ehmunult koos
valguse, lehtede ja õite kevad
see hakkab pähe
kui raagus oksal
saab pungast leht
heleroheliseks värvub mets
tee ääres hõõgub sirelite hekk
kõik suur ja eht
nii lähedal
kevade tuhuvaevad
et suu sulle valjult hüüab
janus meelel
nüüd anna seda pikalt kaeda
mis rõõm nüüd minna
päeva uude
kui valgust aina
tuleb juurde
öö jääb järjest lühemaks
vähem aega pimedat
sa päiksest enam
pole lahus kui talvel
juurde anu valgust
kibedalt
näppisin eile õhtul paar tundi vanu värsse
Näppisin eile paar tundi sõnu
lööb meeled õhevile
teel metsas põllul aias
nüüd lume sulamine
õhus sääse pirin
küla kohal kure lend
ka sina ära
ei tunne enam end
kui joodavad su
päeva päikse hellus lembus
märtsi sinas
lõo kristalne kõrge triller
õitsva kraavipaju
esimene embus
*
nüüd kodus õitsvad
ristiheinad
tuul mängib lille lõhnaga
Ernst Enno
kuis hetkes olla võib
nii palju heledust ja leina
selle hetke kõrvale
mul midagi pole panna
mis suudaks seda
sõnades aega edasi kanda
*
Isa ma ei suuda
Püha Paavst .....
midagi rõõmsamat, kevad maal
supp pliidil podiseb
aur lokkidena tõuseb potist
lendab köögiaknast õue
kus lapsed on ja mai
kass hiilib aiaäärses kulus
koera haugatusest
kohkub lammas
kaevu ääres vaatab lapsi
suurte silmadega ruske lehm
veel tilli sibulat ja peterselli
siis hõigata võib ukselt
nüüd ruttu lõunale
Sõja üheteistkümnes päev
Češkale, Lvivis, mõeldes
päevi palvetanud olen
mu arm Sind hoiaks
ka juhusliku kuuli eest
saatus alles jätaks
isamaa ja kodu
kustuks igas paigas
sõja viimanegi leek
surm Su asemel
mu üles leiaks
põgenike vooris teelt
enne kui emaga
üheks saan
mind puhtaks pese
oma silmaveega
kolm korda mu kohale
ristimärk tee
nelja ilmakaare poole
tänus kummardu siis maani
*
seegi öö tuleb uneta
taeva aluse valgeks minemist
paljud meist enam ei näe
nii palju õnne elamiseks
siis oligi antud
nüüd on see võetud k .....