Sõnale aare leiti 407 luuletust
Loomemaailm
Loomemaailm nii habras ja õrn
kus kurjusel kohta ei ole
sinna peidetud kurvad südamed on
ja pisaratest sündinud mered
Loomemaailm täis õitsvaid lilli
nii mõnigi õis närtsinud seal
linnud lõõrivad ja päike paitab pilvi
Vikerkaare värvid
taevakaare peal
Loomemaailma tahaksin ma minna
Mul kahju on sest,
et sündima pead sinna...
Härjapõlvlased tänaval
Iiri saare tipp on leekides
teeb häält natsionalism
iseseisvust tahetakse Euroopa riikides
Põhja - Iirlastel peas patriotism;
prints Philip suri eile
on see valel ajal?
ja pole vahet iirlastele
seamair bhuà taskutes mitmesajal;
nüüd on asjad sedasi
I.R.A liigub tänavates
ajalugu elab edasi
mässatakse autosid õhkides;
ja täna möödub nädal
mil härjapõlvlased mässavad
nende vaen on veel madal
nad sõdida jaksavad
Vanainimeste mänguväljak
Peas on mõte seeniorite teenusest
spetsiifiliselt neile loodud
on juttu 6 aakri suurusest
kohad ei saa kunagi välja müüdud;
iseärane on seal kaebamiskabiin
laske südamel laulda
on seljavalu, artriit või muu piin
seal saab toriseda ja välja end elada;
lisatud hambadosaator
te ei pea jääma hambutuks
teile proteese väljastab mootor
toit ei jää söömatuks;
lastelaste pargis on kujusid
siin platsil seisavad uhkelt
nad tõstavad vanakeste tujusid
nende seltsis tunnete koduselt;
batuuditerassil saate hüpata
tõusete lendu kaarega
lõbus plats aega viita
saa .....
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
Mere ääres on nii hea ...
Mis siis , et maad veel katab lumi.
Ma istun siin ja naudin hetke ...
Ma tean , et käes on kevad ja varsti saabub suvi.
Mere kohin mu kõrvus kui heli ...
Mere värskus on lummanud mind.
Öises üksinduses ootan Sind seni ...
Kuni Su huuled kord suudlevad mind.
( An-Andrees )
Need jäljed...
Am Dm
Aegade algusest peale on nii,
E Am
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Am A7 Dm
Need jäljed, mis olemas olnud,
E Am
on aegade algusest ammu,
A7 Dm
mis südamest välja on tulnud,
E Am
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaata .....
Need jäljed...
Aegade algusest peale on nii,
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Need jäljed, mis olemas olnud,
on aegade algusest ammu,
mis südamest välja on tulnud,
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaatan ma ringi,
näen nägusid naervaid ja häid,
kel südamed sõnumeist siingi
on muusikast ääreni täis,
need hetked, mis meenuvad taas
lauludest sõnade kaudu, .....
Kui ma oleksin...
Kui ma oleksin tuli,
valgustaksin ma kõikide üksikute hingede radu,
et neil tekiks huvi,
kuidas näha muud kui vihmasadu.
Kui ma oleksin tuul,
sosistaksin kõrvu hingematvalt ilusaid sõnu,
et näha naeratust suul,
sest just selles peitub võlu.
Kui ma oleksin maa,
tõmbaksin endasse kõik mured,
et lõpuks rahu saaks,
võiksid kaduda ka kõik pettumused.
Aga kui ma oleksin vihmasadu,
võtaksin ma kaasa päikese ja vikerkaare,
et lootust jaguks,
nii koos nutust üle saame.
Mõtted
Mu sees elab väike saareke
kuhu mõtteid võin lasta lendu
Mõtteis mõlkumas ka valge laevake
saaks ometi pühitud maailmamuredest
valu ja vaevake...
Kuhu jääb see kaua oodatud laev
mida kõik nüüd ihkavad taga
Maailmas pole ei otsa ei äärt
mured ära minna ei taha
Punased vastlad
Talvel kohati liiga libe
ja koroona ajal lapsed õues
sõita siin teedel väga kibe
täna on kuri saatus surmal põues;
jäi ruttu nina otsa esimene
ta seisis limonaadi juues
lendas too vastu maja seine
pihta kerega sai juba teine;
kojamehed ruttu tööle
ja sohvril silma jäänud pole
nii sai ratta alla kolmas
ainult taevataat seda aimas;
neljas, viies ja kuues
pikad linad murtuid elusid luues
hei hõissa, vastlad
tänasest jäävad lasteta emad-isad;
nüüd seitsmes ja kaheksas
verest punane on lumi äärelinnas
on soolikad rataste all
üheksas sööstnud õhku .....
Uue aasta mõtisklus
Pole näha uut aastat,
aga tunnetus on küll.
Hinges imeline rahu,
süda pole külm.
Aasta algus kogub tuure,
paneb mõtlema.
Tähetarku, kaardimoore,
päid vangutama.
Hingepõhi puhtaks saanud
uue aasta eel.
Tuleks kannatustevaba
terve aastake.
Kuigi ööd on külmakarged,
maa on lumeta.
Siiski kõrgel taevakaarel,
üks täht on sabaga.
Siiski täna taevas valla,
lasi lumeteki alla.
Suured silmad pisarais,
need hääled ei jäänud vait,
Tunded kiirelt kisast sai,
kätte jõudnud üksik talv,
ütlema ei ma pea,
kui sa juba ise tead,
kütkestav ja ime hea,
sügaval kui pinnapeal,
julgelt unistama peab,
kõõludes kuristiku ääre peal,
Lihtsalt lihtsalt tunde seab,
üks on meel kõigi seas
Jumalaga Kätu
Pune katab naha, seob lõhnava salli kaela,
Tõmbab jalga kontsaga saapa, selga mantli,
vaatab kas käekotis on raha, südame saadab,
pistab telefoni mantli tasku ning ukse avab,
auto juurde sissesõidu teel kulgeb rada,
vastas maja ees kuudis karvane koer magab,
laisalt korraks vaid silmad avab, ei miskit uut,
Näeb ikka seda sama vana, ei miskit mille pärast,
end erutada, mootor käivitub, nahast kindad,
roolil, silmab ennast peeglist, silmad on värvitud,
märkab, et huuled polegi punaseks määritud,
sisse tagurpidikäigu ja tagurdab, telefon juba põriseb,
viieks minutiks pol .....
Maski beebid
Loovus pole mõeldav, seda tohterdamata haava põetan,
vahest lõikan kui kõlan õelalt, kuid tõsiselt mind ei võeta,
enne kui neile selle irve näkku olen kõrvetand, põlvi,
iial ei kõverda, sõber sa, ma muust ei mõtle ka,
maailma parandamas sõna sõna haaval, indiviidi revolutsiooni,
endas kavandamas, poeeti südames iga tähe nahal avastamas,
kui kukud polnud ma parastamas, kui hukkud vannun, et
pole ma naeratamas, vaevamas end vabast, kaevamas,
et päästa mu rahvas, kuid mis see soov sind aidata maksab?
kui tõde vähesed kuulata jaksand, solvavad mu unistusi,
edasi sel .....
Ei tunne mida näen, Ei kuule mida tunnen
Ei liiguta, tasakesi kiigutan,
ei tule sa minuga, ei kavatse kiinduda,
istutan seemne, jälgin toimuvat meeltes,
ei kellegi muuga kui just Sinuga vestlen,
leidmata meedet, peitmata hägust,
oodates selget, voolates tühjaks verest,
iial saamata terveks, peegel oma südamel,
ei lootnudki, et mind mõista oleks kerge,
ammu kadunud, salamisi haudunud,
et maha lüürilist annet ei oleks maganud,
kogu see tõekspidamiste madalus, vagad suud,
ennast pettuste keskelt tabanud, äkki olen mina;
hoopis see kõige alatum, kes selgesti ei vaadanud,
sa ei mõistaks ka kümmne aastaga, et ma t .....
Koorem hingel
Hingel on koorem, kuhu sa küll jooksed,
kuhu..sa küll jooksed, kui hingel on koorem
Jooksen kirjutama neid noote, mis su kõrvadesse ei kostu,
liigutan läbi pimeda, miski mis vaevu hoiab mu kooslust,
Ei oota hommset, sest tean, et vaid valu ta toonud,
ükskõiksed ja paha tahtlikud, kirvega südama kildudeks raidunud
tõelist iial nad sallinud, neid vaatan salmitult, mitte kuigi haritud,
mööda läks parimus, sellest saab su karistus, taeva järjekorras,
vaid vari must, tahtmas uut, sest kartsid suud, elu ei möödu,
iial armitult, polaarsus, ootasin millal uhkuselt maandud,
nà .....
Igavesti Laps
Nagu isa, kellel jalas lapse kingad,
ei suuremaks ma kasvand, liivakasti äärel,
tasakesi su mudel autot vaatan,
endale teda tahaks, kuid tean, et sa ei annaks,
nii, et häbenedes oma ette mängin sõrmedega,
ehitan liivalossi, mille sa kindlasti lõhud ära, tean,
et ei tule järgi mulle ema, ega ka papa,
kui päev läheb pimedusse, kujutuslikus papp karbis magan,
vahest süüa tahaks,külmast pääseda sooja,
siis jääksin ma vanaks, kes mind vaes last ikka endaga kaasa haaraks,
näitaks maailma, õpetaks kauneima,
oleks sõber, kui pole maandavat laulu leida,
aitaks tellisei .....
Vikerkaarel
Kiikusin vikerkaarel,
silmad kinni,
meeled valla lastuna,
ühelt kaarelt teisele kõikusin,
taevalikku õndsust seal nautisin.
Värviline uni silmalaugudele tuli,
pilvekene pehme padjaks mul oli,
tuuledki kokku võtsid end,
ja algaski vikerkaarel
mu esimene lend.
Linnudki kõrgel, aupaklikult tiirlesid,
kogu taevas oli vaba,
vabaks nüüd sai ka,
mu hing ja mu süda..
Päikese kuld
Päike kuldas metsad üle,
puistas kulda lehtedele,
hiline kuldnokk,kes siia veel jäi,
kuldse nokaotsa endale sai.
Võililledki nurusid oma osa
ja said päikesekullase pai,
põldudel rukkipead õõtsusid tuules,
nemadki varsti on kuldses kuues,
kalake,kes veesängis sulpsu lõi,
oli tavaline kala,ühe sooviga,
kuldset kleiti oli talle vaja-soovidega.
Taevakaar sai endale vikerkaare kuldse,tahtis ainult erineda teistest-värvidega,
kuldne kuu ja kuldsed tähed,
tahtsid valgustada ööd,
päike laskus pilve taha,
kuldse naeratusega suul.