Kui karmiinpunasest, tukslevast elulihasest rebitud tükike.
Paljastatud hingepeeglid
maailmaavarustele.
Oo, väike jupike.
Tere Jaana.
Kõik tulge külla mulle.

Üksteiste peeglid ükste .....

Loe edasi

Nüüd lumepilvedesse
loojang vajub
ei ole vahet
päeval ega ööl
ja lobjakas ja
pikad vihmasajud:
need aastalõpu
viimsed meistritööd.
Pilk eksleb
hingesoppe pidi
ja silme ees .....

Loe edasi

Isa tuleb minuga rääkima
sellest, mida enne polnud
aga panin ta ümber mõtlema
sest olen ta juttu ennegi kuulnud;

iga päev ta seda unustab
nüüd ei tea miks on köögis
klaasi veega soli .....

Loe edasi

Suitsiid,see jõlgub minu kannul,
muserdab ja piinab mind,
poeb mu sisse,
painab binge,
pääsu tast ei olegi.
Suitsiidil puudub kõnevõime,
elust arusaam,
lükata ja tõugata,
on ta ainus p .....

Loe edasi

Meil minemisel , alati suur rutt,
jääb poolikuks hüvastijätul jutt.
Jättes inimesed kes sulle kallid,
oled nendega vaevu keda sallid.

Kas hetkel pisut vale oli arusaam,
või liialt ligidal .....

Loe edasi

Maailm on venitatud ajaks,
mida mööda oleme sunnitud kõndima.
Hoidmaks tasakaalu,
vahendiks pelgalt iseenda mõistus ja arusaam.
Adumine iseenda olemises
liikuma aegruumis
tohutul ühesuunali .....

Loe edasi

Meeled valutavad Sinu kurbust, silmi
Mis Su katki tegi? Kes ei hoidnud sooja?
Võib, ma terveks ravin? Näitan metsi, pilvi
Lihtsalt luba olla Sinu uuekslooja

Täna lamad, kuna käia ei saa jal .....

Loe edasi

Kui halvad sõnad ronivad su sisse,
siis ära lennuta neid elavate peal.
Kui saad,võta labidas kätte,
kaeva sügavalt mullast maad.
Küllap maapõu võtab enda kanda,
sinu seesmine viha maetud .....

Loe edasi

Lobasuul on elu raske,
lobiseda ta ei saa.
Maski taga kinni loba,
piin on olla lobata.
Lobiseda on nii tore,
kuulajaid mul enam pole.
Millal ta lobises viimati,
enne kui lobisemine piirati.