Sõnale astub leiti 73 luuletust
Sügis sammub omas kuues
Sügis hallis udukuues
jalas kummikud on suured
tatsab läbi porist,veest
naudib samme oma teel
Käte otsas kannab korve
kõik need täis on sügisande
juustes kirjud vahtralehed
kaelas küpsed pihlakeed
Järelkäruga veab pilvi
pühib pisaratest silmi
tuult ta sabast keerutab
ülevoolavalt vilistab
Põues kannab kurba nooti
laseb selle välja hooti
pillib tühjaks nukra meele
pühib jalust depressioone
Sügis, sind on nähtud juba!
Sullegi on antud luba!
Loodus minu ümber
Soe tuul mu kõrvu paitab,
lilli täis on metsaviir,
linnupoju pesast ärkab,
kuldne on esimene päikesekiir.
Kasteses rohus jalg astub,
õhk taevalikult värske on,
lombis konnakene krooksub,
ilus tiik ta koduks on.
Lilleõielt lendu tõuseb liblikas
hea tunne hinge silitab,
süda sees mul laulab,
silm ilu kõikjalt püüab,
mul kevad vastu hüüab!
Kevade saabumine
Primadonna Kevad ootab oma etteastet,
daamile kohaselt teeb ta seda väärikalt.
Tunnike iluund ja pits peenemat keelekastet
ja juba astubki ta nõtkel sammul lavale.
Ei taha vaibuda aplaus ja tormilised hüüded
on publik nagu sulavõi ta ees.
Suht lootusetud primadonna püüded
ei alata saa kontsertkava veel.
Kuid lõpuks nagu paisu tagant valla
pääseb kevadiselt värvirikas hääl
laskub valitseja trepiastmeilt alla
taustaks suliliste sulnis ühendkoor.
tri:nu
Libe ilm
Jälle libedad on teed,
teedel vulisevad veed.
Ettearvamatut ilma,
saad sa omal nahal tunda.
Tasa ja targu astub samm
kõnniteel, mis libe jalge all.
Mõte vasarana pähe taob
autojuhil: Tasa sõuad, kaugele jõuad:!
Udu kardinana laiutab teel,
piirab aega ja tähelepanelikuks teeb.
Hoiatusmärke on teedel veel-,
neid on veel....
Elukogemus
Anna andeks, et mu
"koledus" hirmutas sind
võib-olla ilmusid sa ajas,
kui mul oli vaja inimest,
kes osutuks mu "päästjaks"
küllap nii vist proovisingi,
et oleksin "päästetava" rollis
Lahkusin kogemuse võrra
targemana
elukogemusega,
aga
sinu brutaalne ausus kangastub vahel mul
veel enne magamaminekut
Küllap sinus otsisin ma kedagi,
kelle kunagi kaotasin
seega see lugu oli algusest peale "võlts"
Armusin sellesse tundesse, mille ise olin loonud
Mehelik austus vähemalt eemalduda
Ei aita siin laibaketid,
kui mõlema südamed on
pommivaringus lagunenud
Ag .....
Miraaž
kõik kirjutavad kellelegi
see kõlab nagu lõputu nutusein
või rõõmuplatform
oleneb, kuidas seda võtta
kas oled ikka peateel
või kaldud rajalt kõrvale
kõik, mis enne olnud tuhastub
ja saab uueks, kui annad sellel loa
loa olla ja loa kasvada
peeglist peegeldub Su nägu
nagu miraaž
isegi silma vikerkestades on näha tuttavat
sära ja sädelust
mingi ühinemine, kus muutud sootuks teiseks
ega pole aimu enam, kumb neist kallistavatest varjudest oled sina
kuidas jagada eluraskuseid nii,
et need ei muutuks koormaks
ka mõlemal lenneldes ka langevari avaneb
ma vaat .....
Maja, mis kannab hokimaski
(Järgmine arvuti kirjutatud jamps)
VANA MEES niidab muru, pussitades seda kirvega
4 PUBEKAT jõuavad kohale autoga, mis töötab seksiga
nad paljad, välja tulevad. On suvevaheaeg.
Pubekatel ahmida alkoholi ja surra on aeg;
PUBEKAS1:
"VANA MEES, sa ei kuulu. Me rentisime selle tare
nädalaks nooruse aegadeks."
VANA MEES:
"Hoolekandja olen. Hoolin mina. Ärge minge taresse.
Köök on koletis. Mis on keller. Kummitus peidab sängidesse
Kraanikauss vihkab preestreid. TEE VEE on raamat"
PUBEKAS2:
"Saa maetud! Sa oled raisatud iga!"
Pubekas 2 on riiki tropp. Ülikooli diplom .....
Nüüd see siga siis lendas
Ahh, no persse minge
jälle need kuradi mügrid
tüli palju, et lausa heida hinge
palju nagu Lampedusal neegrid;
mitte ainult rotid kolinud tuppa
mil õues ja keldris mullahunnikuid
iga aasta vaja neid tappa
aga alati NII palju sunnikuid;
tänavu hullem isegi see asi
aga pole häda, pean plaani
muidu nad ise põrgu ei kasi
on vaja õhku ja propaani;
kõigepealt augud lahti kaevan
keemiaga kõik õnnestub
neid mürgiga ära vaevan
aga äkki ka siga ligi astub;
see lojus kärsa sisse toppis
lai suu maa all
gaasid teda paksemaks lappis
kere on nagu õhupall;
ning n .....
Kaunis suvi kutsub
Täna jälle päike särab,
avatud on õnnevärav,
imeline loodus kutsub,
kiirelt süda rinnus põksub.
Patt oleks niisama raisku lasta
imekaunist suveilma,
kodus lihtsalt konutada
alailma kiruda.
Kaunis päev teeb rinna rõõmsaks,
astub muredele vahele,
hea on olla päikselõõsas,
ealeski ei kahetse.
Kiusaja kius
Kas tõesti kius astub kodust teele?
Kas tõesti kiusajale kius nii armas on?
Kas kiusajajal ei lähe silmad veele,
kui ta kiuslik teiste vastu on.?
Kas tõesti kiuslik meel on nakkav,
mõnele nii külgehakkav?
Kas tõesti kiuslik meel võidutseb
südamel kiusajal ja nõnda haiget tal teeb?
HIRM
Hirm hirmutab
ja astub mulle vastu,
ta sünge on
ja vaatab otse näkku.
Hirm tuuseldab mu sees
ja mu ümber,
und varastab,
mõtetes kümbleb.
Hirm mind ära tunneb,
mina hirmu,
hirmu vastu võitlen
ei kannata, et mus tungleb.
Maha surun hirmu,
mis tugev on mu sees,
ma ei anna hirmul armu,
säru talle teen.
Võitu saan kui hirmust,
siis kindlameelsem meel,
mõtted kõik on kained,
õigeid asju teen.
Ma tulen
ma tulen
kui surm astub väga ligi
ja kehast saab taas õhkõrn siid
ma tulen
ma tulen appi
ja soov päästa on mu olemuses,
ent ometi hindan ma inimelu talve
seda kui sinust jääb luu ja nahk
ja oma olemuses lendad kuskile kõrgemale
kus on sul oma tee
ma tulen
alati ma tulen
ja tunnen kaasa või kaastundlikkust
ma ei kohmetu
ma tean, ma olen selleks loodud
abipalveks neile,
kellel keeruline ja raske
oma kevadise naeru muigel suuga
saadan ma selle luu ja liha minema
et saaks tärgata midagi uut sellest
bioloogilisest massist
mis jääb maha
tuhana või kehana
pol .....
Mälusopis
eile tuletati mulle meelde
et sina võitsid selle karika
millest hiljem teada sain
sest ma pidin alati kirjandust "oma asjaks"
sest nii mulle peegldati
igaüks võib olla kirjutaja
aga igast ühest ei saa kirjanikku
isegi kui umbes baaris ootad honorari
oma tuleku ja minekuga
tõenäoliselt rikkusin Su elu rahu ja ilu
jälle üks tõke, jälle üks konarlikkus
mõtlesid ehk
vaba ja vahendeid valimata
ei suutnud ma hingeteele vastu astumata
elus kulgeda
tahtsin iga hinna eest olla oma südame rajal
kuni ka kord murdusin
valust sai igapäev
kas hoida ennast mustrites kinn .....
Ootan Sind mu kallis sõber
Ootan Sind mu kallis sõber,
mõned päevad jäänud veel,
seniks voodi üles sätin,
mõned rohud võtan veel.
Palat on siin puhas, valge,
linik valge öökapi peal,
lillevaasis lilled kaunid,
Sulle mu sõbrakene hea.
Kallis sõber, juba olen terve,
voodist tasa tõusta saan,
arstki andis lootust mulle,
kuid Sina oled hingetohter hea.
Sõbrapäevast teeme juttu
meie siin haiglaski,
mõnel nuttki tuleb kurku,
sõpra ei ühtegi.
Kallis sõber, kui Sa tuled,
võta kaasa rõõmusid,
jaga neile, kellel pole,
siis tervis taastub kiiresti.
.....
Andreile mõeldes
kallis sõber ei sul
tule enam vastu
hõlmad valla
õnnevõtmed taskus
ette jäi ta surma vikatile
nüüd vaid kivilt loen ta nime
ainult mälu niitepidi
hoiab sind veel kinni
hoiab haljalt elu ligi
öös su ümber plingib
astub üle surma piirist
hetki olnuid kingib
Hea sõber
Ükskõik kui suur on Sinu mure,
hea sõber ikka appi tuleb.
Ei jäta mures üksinda,
hea sõnaga ta lohutab.
Rõõme jagab Sinuga,
seiklustele ei löö risti ette ta.
Astub välja, võitleb Sinu eest,
kui keegi halva sõnaga haiget Sulle teeb.
Hea sõber oma nime väärib,
võib kanda aus ja uhkuses.
Hea sõber on kui kindel kalju
ei kõikuma löö ka karmi elu ees.
Hea kui Sul on üks sõber kallis,
keda hingest ülistad ja armastad.
Iga päev nii hea on teada,
et ta on Sul olemas.
Wendigo
On lumi maas ja kodus kaugel
ühe potawatomi hõimu naine
väsimus jalgades pingel
ning tunne üha vähem kaine;
eksinud metsa ja nälg tuleb
mõttes see tõde tärkab
kui külma kätte ta siia sureb
siis ikkagi ta üles ärkab;
ainult annab lootust kuusesalus
asula suits ja tuli
pea käib ringi ja kõht valus
ja ta kukub lumme käpuli;
üks kuri vaim üle võtmas
mis ärkab, kui nälg vallutab
wendigo hinge matmas
mil kütt hädalise leiab;
hiljem püstkoda tühjaks tehtud
kui võõrustaja sisse astub
kõik elanikud ära tapetud
ning naine lumehanges istub;
peas .....
Kollane
Kollaseks muutunud on kõnniteed,
seal, kus pikk puudeallee.
Kollast värvi on kõikjal veel,
rukkipõld on kollane.
Päikeseketas kollaselt käib,
kollane kuu kasvab ja kahaneb
sinises taevas,
kollased tähed ümber kollase kuu.
Kangastub kollane tähelaev_
Millal kord lõppeb
see valu ja vaev?