Sõnale ei leiti 8924 luuletust
ja ma ei taha
jälle on õhtu
eha valgus maja taga
mäel oma istutatud
suureks kasvanud
männi tüvel
kui saaks isegi aru
millest on kahju
millest oled lahus
võimatus saada selle
kõigega üheks
ja ma ei taha
koos õhtuga
tõusta öösse üles
selle suve suurest
soojast sülest
31. 07. 2023
Ma ei tea
Ehas ma kustutan toas tuled,
lähen õue, vaatan minevat kuud.
Teha pole miskit muud.
Vaikivad mured, kinni on suu.
Möödub nuuksuv põhjatuul.
Ootan ma lõputult tahet,
mis võiks tulla,
mis võiks punkti elu lõppu panna.
Vaatan kuuskedelatva.
Ahastav nutt …
Muudan mõtet, mõte ei muutu.
Miski on rikkis.
Või katki.
Ma
ei
tea.
sa ikka veel ei tea
ka sina mis siis et
oled juba mees ja isa
ikka veel ei tea
mida otsib taeva alt
inimene ons laeval pardal
veel armastus ja tõde
reelingu ääres seismas
elu kui vanem õde
kallis sõber ära küsi
kui kaugele laev julgeb
minna üldse kaldast
ta merel olemist
kui keegi ei valva
Ma ei ole DiCaprio
ma ei ole DiCaprio
ma ei ole kuulus
ega saagi
ega tahagi
ma lihtsalt tahan
tahan olla mina ise
see on suurel määral õnnestunud
kuni pole Sind
ei ole ma terviklik
olen lihtsalt pool
kuni Sa ei anna mulle ainest
millest kirjutada
kuni Sinu süda on endiselt peidus
ja lukus
vahel ainult näitad seda
ma ei suuda ju Sulle kõike anda
kui ennast peidad
ma olen väsinud
enda tõestamisest
Sinule
ma olen väsinud
Sa nagu ei olegi kunagi rahul
alati leiad vigasid
alati leiad midagi
Ei ole
mul ei ole
elus ühtegi tüdruksõpra olnud
olen armastust ainult
raha eest ostnud
ja raha on minu patt
ja minu mülgas
aga sellest ma astun varsti välja
ja ei iial
vaata enam tagasi
see on nõiaring
millesse eksida
sest raha on selle ühiskonna kroon
ja kui oled võlgu
oled hullem kui
mõrtsukas
või putini kloon
Ei ole lihtsalt hommik metsas
See pole komöödia
kuidas on legaalne ahnus
vaid üks tragöödia
teha mida tahetakse on miinus;
haruldased liigid ohu all
kõik taimed, putukad ja ihust/luust
läheb sae alla see vall
kõik, mis on tehtud puust;
mitu aastat on muret murtud
mida tähendab metsandus
pidevalt lageraiega tegeletud
RMK'l omaenda tähendus;
pesitsusrahu ei loe ärile
kes kurat juhib metsamajandus?
saadetakse reeglid karile
nüüd lekib sellest suur etendus;
oma loodust ma kellegile ei usalda
ega ka kunagi müüma hakka
kes keskkonda rahast ei eralda
sellele annan ise saega takka;
iga .....
Hea, et Tallinnas ei ela
Linnriigis upub raha
tänavatele ja tänavad rahale
olukord teeb palju paha
kuidas liiklus praegu nii vale;
ja, oii raisk, kuidas ma õnnelik
et enam sinna ma tööle sõida
mu heaolu on avalik
kohalik sellist mugavust ei võida;
kopp - kopp uksele teeb kopp
juba pool seitse on äratada
ütleb ta, et tee nüüd kohalt heihopp
sest su maja ees, vaja lammutada;
linnriigi krahv Kõlvartu
laseb teed üles künda nagu maal
peapõllumehena see tegu alatu
ja muudkui kostub autosignaal;
ei saa ühest kohast teise
märgid ei aita kah kohalt ära
on põhjus jala minna ise
tö .....
hing teada midagi ei taha
nüüd kuldset valgust
täis on tuba
meel päevale kaela viskub
suud andma tikub
ja siis ülaste manu
metsa lidub
mu õitseaeg nüüd algab
hing teada midagi ei taha
mis kunagi ma ära saland
kui päikest nõnda
päeva kallab mu tegemisi
ta ainsana õhtuni valvab
ärgata ei taha
sajab vihma
ärgata ei tahtnud
avada silmi see
olnuks kui ilmsi
minu pärast unes
õlgade vappudes
öösse nutsid
hääletult kurtsid
nagu lapsel silitasin
Sul kaua pead
mida teha ei teadnud
tundsin vaid nüüdsest
üheks meid seob
ka see valus silmavesi me
hing millega Sind ja mind
ennast öösel puhtaks pesi
õlgu silitades tasakesi
sellest sina ei peagi
sellest sina ei peagi
saama aru miks ema
aastaid kiriku treppi
pesi mulle valusalt
armsaks sai kellade helin
mis taevasse tõustes
hinge viis endaga kaasa
mis pidi alla maa
peale jääma
kuidas kuminas kostus
vastu hellus ja puhtus
mis pilvi ja rohtu tuulena
puutus kella löökides
iga kord otsatu nukrus
inimese pärast vastu kajas
Maksud ei tõuse
"Mõistate ainult lihtlauseid...",
targutas üks daam pukist,
püüdes ennast kehtestada.
"Lugege mu huultelt...",
ütles targutav daam pukist,
püüdes ennast tähtsustada.
"Maksud ei tõuse...",
valetas see targutav daam pukist,
püüdes ennast rahva sõbraks teha.
"Maksud ei tõuse, punkt.",
nüüd see valetav daam lõikab rukist,
käes tal raske maksutõusu reha.
- Tarmo Selter -
2023
"Aga ma ei kardagi"
Veel on alles ülestõusmispühad
Ukraina äreva taeva all.
Veel on alles vanaema ja ema,
väikesel tüdrukutirtsul
pommirahe all.
Ema ja vanaema kannavad kooke,
tüdrukutirtsul korvikene munadega on.
Kaevikusse tee kannab endas ohte,
kuid pühade ajal hinges veidi kergem on.
Tüdrukutirtsu hääl ütleb puhtalt ja selgelt:
"Aga ma ei kardagi".
siis huuli Sa ei värvind
jah ka Sina
nüüd oled abielus
Sul mees ja lapsed
mul samamoodi
naine poeg ning tütred
see peamine ei ole üksi
ära küsi kas ka õnnelik
veres endistviisi
hõõgub õnne kihvt
mul peatub Su
armas pilk
Sul vastata ei ole tarvis
minna sellest karmiks
jah vaatan Sulle järgi
toob mälu vahel meelde
Su huuli suudlusmärgi
siis neid Sa ei värvind
Sel kevadel Sa ei tulnudki
Sel kevadel Sa ei tulnudki mu juurde.
Kas tõesti minu armastus läks tuulde?!
Kas liialt õrnalt sosistasid huuled?
Ma siiamsani vaevlen armuvalus suures.
Ei usu ma, et läksid teise juurde,
uut kevadet otsima.
Minu südames on kevad palju suurem,
ilma Sinuta mul hing ei rahu saa.
Valge kirjatuvi ilmutas end unes,
tiiba ripsutas
ja lendas minema...
Mina hingeahastuses suures
ei saanud pisaraid pidama.
Sel kevadel Sa ei jõuagi mu juurde,
kuid kõik kevaded ei ole otsa saand.
Tean, kunagi jõuad minu juurde ühel kevadel-,
seda kindlalt ma tean.
Ikka ei saa metanoolita
On kirik ja kõrts keset küla
Eesti kultuur ju ise
liigub pärast pikka sula
ristirahvas ühest punkti teise;
patused koos jürikuul
Jeesust austada vajas
puhub mahedam tuul
kui me pühakojas;
ja ikka ei saa metanoolita
ossam tossam puskariga
päriseluga muu ei aita
kui kõike jagada alkoholiga;
isegi palvetades pudel süles
oh seda talurahva eetikat
pandud kõrs läbi kaela üles
ning luristatakse samakat;
naised saatnud meid pihtima
papi juurde mehed sõõris
nende mõla hakanud häirima
oleksime nagu koerad nende nööris;
nüüd kaevad kleidikandjad akentest
.....
Ei sobi
ei sobi
ma karjun, et ei sobi
ma ei taha
ma ei taha
ma olen ennast saboteerinud
mingisse lõksu
kus ma ei usu enda õnnestumise võimalikkusesse
aga ainult tugevad
murravad müüre
kas ma olen tugev?
kui tugev peab olema vaimselt
et astuda meele vastu
ja tänada teda juhatuse eest
aga süda juhatab Koju
süda juhatab Valguse juurde
seal, kus varjud jäävad selja taha
kurvalt istuma
trepile
Neid pole ju enam vaja